Isiksuse ja heaolu iseseisvad rollid tervises ja rahalises hakkamasaamises.

Sissejuhatus

Heaolu on meie tajutud elukvaliteet. Heaolu mõistmine ja arendamine on üks põhilisi põhjuseid õppida, uurida ja õpetada psühholoogiat. Inimeste heaolu parandamine on juba eesmärk iseenesest sest see võib pikendada tervelt elatud aastaid(Diener and Chan 2011). Lisaks seostub heaolu ka paljude inimeste jaoks oluliste väliste tunnustega, nagu näiteks rahaline hakkasaamine, vaimne ja füüsiline tervis [Rindler et al. (2023)](Killingsworth et al. 2023)(Diener and Chan 2011).

Teisest küljest on heaolu ka inimeses endas kinni kinni. Näiteks uurivad psühholoogid heaolu kõrval ka isiksust - meie tüüpilisi mõtteid, tundeid ja käitumist. Klassikaliselt iseloomustatakse isiksust läbi laiade isiksusejoonte - neurootilisuse, ekstravertsuse, avatuse, sotsiaalsuse ja meelekindluse. Kuid tänapäeval analüüsitakse ka isiksuse üksikväiteid, mis annavad seostest rikkalikuma pildi (stewart2025?). Isiksust peetakse võrdlemisi ajaliselt stabiilseks nähtuseks, stabiilsemaks kui heaolu (Anusic and Schimmack 2016).

Kui väga kattuvad isiksus ja heaolu? Meie hiljutine analüüs näitas, et see kattuvus võib olla väga suur – väidete põhises analüüsis kuni r=.90, kui mõõtmisviga eemaldada (Mõttus et al. 2024). See tulemus annab mõista, et heaolu ONGI isiksus. Teisest küljest ei pruugi suur kattuvus veel tähendada, et tegu on sama asjaga. Jah, isiksus seostub samamoodi vaimse ja füüsilise tervise ning rahalise hakkamasaamisega [Heinsaar (2026)](Soodla et al. 2025)(Murakas 2025). Kuid on eraldi empiiriline küsimus, et kas heaolu ja isiksus seostuvad nende väliste tunnustega samamoodi (Gonzalez et al. 2021). Gonzales jt tõid välja üle 100 aastase valemi, mille järgi võivad isegi tugevalt korreleeruvad tunnused omada väga erinevaid seoseid. Kasutades meie leitud mõõtmisvabu hinnanguid, siis kui isiksus ja heaolu seostuvad r=.90 (Mõttus et al. 2024) ja isiksus ja ülekaal r=.63 (Heinsaar 2026), siis sellegipoolest on heaolu ja ülekaalu võimalikud seosed üsna suures ulatuses - 0.07 kuni 0.83. Kuna käesolevas analüüsis me ei opereeri mõõtmisveavabade andmetega, siis võivad kõik seosed olla suurusjärgu väiksemad ja seda rohkem varieeruvad.

Kui kasulikud on siis oluliste väliste tunnuste mõistmisel nii isiksus kui heaolu? Kas heaolu on meie isiksuses kinni? Kui isiksus seostub nii tervise ja rahalise hakkasaamise ja niisamuti ka heaoluga, äkki siis isiksus seletabki heaolu ja muude tunnuste seosed ära? Seda soovimegi siin analüüsis testida - kui palju vähenevad heaolu seosed tervise ja rahalise hakkamasaamisega, kui võtame arvesse inimese isiksuse.

Meetod

Andmed tulevad Heaolu longituuduuringu esimesest lainest. Heaolu mõõtsime järgmiste väidetega: Tunnen üldiselt, et mu elu on väärtuslik ja tähendusrikas., Kui õnnelikuks Te kõike kokku võttes end peate?, Kõike kokkuvõttes, kuivõrd rahul Te oma eluga üldiselt olete praegu? Kehalist tervist iseloomustasime kehamassiindeksiga (KMI, kg/m²) ja vaimset terviset ärevuse lühiküsimustiku GAD2 skoori, ning depressiooni lühiküsimustiku PHQ2 skooridega. Rahaline hakkasaamist iseloomustati ise tajutud tunnusega, kas inimene saab või ei saa hakkama. Isiksust mõõdeti 40-väitelise lühivariandiga küsimustikust Sada Isiksusenüanssi (100NP). Neid 40 väidet saab koondada suurde viisikusse - neurootilisus, ekstravertsus, avatus, sotsiaalsus ja meelekindlus. Niisamuti saab analüüsida iga väidet eraldi. Sageli võimaldab üksikute väidete kasutamine isiksust muude tunnustega täpsemalt seostada, sest suurde viisikusse üldistamine kaotab ära iga üksiku väite nüansi, mis võib olla kõnekas.

Andmete puhastamisel eemaldasime inimesed, kes vastasid rohkem kui 12-le küsimusele järjest sama vastuse (N= 1) ning kelle KMI jäi välja vahemikust 17.5 ja 55 (N= 1) .

Analüüsid viidi läbi R keskkonnas, kasutades kirjeldavat statistikat, korrelatsiooni ja mitmikregressiooni. Korrelatsiooni ja regressiooni arvutamisel võeti arvesse valimi statistilisi kaalusid. Regressioonis ennustasime tervist ja rahalist hakkasaamist kolmeastmesliselt:

1. Ainult segavad tunnused - sugu, vanus, rahvus
2. Isiksuse tunnused - kas suur viisik või üksikväiteid
3. Heaolu kolm küsimust

Oluline tulemus on see, et kas astmel 3 on tajutav efekt võrreldes astmega 2.

Tulemused

Allpool olev tabel annab lühiülevaate kaasatud tunnuste jaotustest. Isiksuse suure viisiku tunnuseid siin ei näidata, sest need on eelnevalt standardiseeritud. Isiksuse üksikküsimuste välja toomine oleks liiga mahukas.

Kirjeldav statistika
Pidevad ja kategoriaalsed tunnused
Väide	Tunnus	Tüüp	Statistik/Grupp	Väärtus	%
Majanduslik toimetulek	majanduslik_toimetulek	Kategoriaalne	Tuleb majanduslikult toime (n)	4266.00	71.9%
Majanduslik toimetulek	majanduslik_toimetulek	Kategoriaalne	Ei tule majanduslikult toime (n)	1660.00	28%
Majanduslik toimetulek	majanduslik_toimetulek	Kategoriaalne	NA (n)	7.00	0.1%
Vastaja sugu	sugu	Kategoriaalne	Mees (n)	2418.00	40.8%
Vastaja sugu	sugu	Kategoriaalne	Naine (n)	3515.00	59.2%
Vastaja vanus	vanus	Pidev	Keskmine	46.50
Vastaja vanus	vanus	Pidev	SD	17.49
Vastaja vanus	vanus	Pidev	Min	18.00
Vastaja vanus	vanus	Pidev	Max	94.00
Vastaja vanus	vanus	Pidev	Puudu (%)	0.00
Rahvus	rahvus	Kategoriaalne	eestlane (n)	4468.00	75.3%
Rahvus	rahvus	Kategoriaalne	venelane (n)	922.00	15.5%
Rahvus	rahvus	Kategoriaalne	muu (n)	412.00	6.9%
Rahvus	rahvus	Kategoriaalne	NA (n)	131.00	2.2%
Milline on Teie kõrgeim lõpetatud haridustase?	uk1	Kategoriaalne	Doktorikraad (sh kandidaadikraad) (n)	50.00	0.8%
Milline on Teie kõrgeim lõpetatud haridustase?	uk1	Kategoriaalne	Magistrikraad, enne 1992. aastat alustatud kõrgharidus (diplomeeritud spetsialistiõpe), arsti (n)	1002.00	16.9%
Milline on Teie kõrgeim lõpetatud haridustase?	uk1	Kategoriaalne	Ülikooli bakalaureusekraad (3-4 aastat õpingui (n)	715.00	12.1%
Milline on Teie kõrgeim lõpetatud haridustase?	uk1	Kategoriaalne	Kutsekõrgharidus, rakenduskõrghariduse diplomiõpe või bakalaureus, 3-4 aastat õpi (n)	554.00	9.3%
Milline on Teie kõrgeim lõpetatud haridustase?	uk1	Kategoriaalne	Keskhariduse baasil kutsekõrgkooli, rakenduskõrgkooli diplomiõpe, kuni 2 aastat õpinguid, kuid mitte bakalaureuse k (n)	266.00	4.5%
Milline on Teie kõrgeim lõpetatud haridustase?	uk1	Kategoriaalne	Kutseharidus keskhariduse baasil, keskeriharidus või kutsekeskharidus keskhariduse baasi (n)	1038.00	17.5%
Milline on Teie kõrgeim lõpetatud haridustase?	uk1	Kategoriaalne	Lõpetatud üldkeskharid (n)	1076.00	18.1%
Milline on Teie kõrgeim lõpetatud haridustase?	uk1	Kategoriaalne	Kutseharidus koos keskhariduse omandamisega või keskeri-/tehnikumiharidus pärast põhiharid (n)	456.00	7.7%
Milline on Teie kõrgeim lõpetatud haridustase?	uk1	Kategoriaalne	Kutseharidus põhihariduse baasil, õppekava 2 aastat või e (n)	134.00	2.3%
Milline on Teie kõrgeim lõpetatud haridustase?	uk1	Kategoriaalne	Kutseharidus põhihariduse baasil, õppekava alla 2 aas (n)	63.00	1.1%
Milline on Teie kõrgeim lõpetatud haridustase?	uk1	Kategoriaalne	Lõpetatud põhiharidus (7-9 klass (n)	517.00	8.7%
Milline on Teie kõrgeim lõpetatud haridustase?	uk1	Kategoriaalne	Põhihariduset (n)	41.00	0.7%
Milline on Teie kõrgeim lõpetatud haridustase?	uk1	Kategoriaalne	Mitte ükski neis (n)	17.00	0.3%
Milline on Teie kõrgeim lõpetatud haridustase?	uk1	Kategoriaalne	NA (n)	4.00	0.1%
Kehamassiindeks	bmi	Pidev	Keskmine	26.64
Kehamassiindeks	bmi	Pidev	SD	5.23
Kehamassiindeks	bmi	Pidev	Min	17.51
Kehamassiindeks	bmi	Pidev	Max	54.01
Kehamassiindeks	bmi	Pidev	Puudu (%)	3.08
Tunnen üldiselt, et mu elu on väärtuslik ja tähendusrikas.	pk1	Pidev	Keskmine	2.11
Tunnen üldiselt, et mu elu on väärtuslik ja tähendusrikas.	pk1	Pidev	SD	0.91
Tunnen üldiselt, et mu elu on väärtuslik ja tähendusrikas.	pk1	Pidev	Min	1.00
Tunnen üldiselt, et mu elu on väärtuslik ja tähendusrikas.	pk1	Pidev	Max	5.00
Tunnen üldiselt, et mu elu on väärtuslik ja tähendusrikas.	pk1	Pidev	Puudu (%)	2.51
Kui õnnelikuks Te kõike kokku võttes end peate?	pk5	Pidev	Keskmine	6.84
Kui õnnelikuks Te kõike kokku võttes end peate?	pk5	Pidev	SD	2.05
Kui õnnelikuks Te kõike kokku võttes end peate?	pk5	Pidev	Min	0.00
Kui õnnelikuks Te kõike kokku võttes end peate?	pk5	Pidev	Max	10.00
Kui õnnelikuks Te kõike kokku võttes end peate?	pk5	Pidev	Puudu (%)	1.63
Kõike kokkuvõttes, kuivõrd rahul Te oma eluga üldiselt olete praegu?	pk41	Pidev	Keskmine	6.92
Kõike kokkuvõttes, kuivõrd rahul Te oma eluga üldiselt olete praegu?	pk41	Pidev	SD	2.11
Kõike kokkuvõttes, kuivõrd rahul Te oma eluga üldiselt olete praegu?	pk41	Pidev	Min	0.00
Kõike kokkuvõttes, kuivõrd rahul Te oma eluga üldiselt olete praegu?	pk41	Pidev	Max	10.00
Kõike kokkuvõttes, kuivõrd rahul Te oma eluga üldiselt olete praegu?	pk41	Pidev	Puudu (%)	1.60

Samade tunnuste hajuvusdiagrammid. Edasises analüüsis pöörasime ümber tunnuse pk1 ümber , et positiivne oleks ühes suunas.

[[1]]

[[2]]

[[3]]

[[4]]

[[5]]

[[6]]

[[7]]

[[8]]

[[9]]

Allpool on näha korrelatsioonid heaolu, oluliste tervise, sissetuleku ja suure viisiku vahel. Seosed on enamjaolt nõrgad. See on ka oodatud, kuna tüüpiline efekti suurus psühholoogias on korrelatsioon r = .20.

Seejärel ehitasime regressioonimudelid, kus tervist ja toimetulekut ennustasime alguses kontrolltunnustest, siis lisasime isiksuse tunnused ning seejärel heaolu tunnused. Isiksuse puhul kasutasime kaht varianti - kas suure viisiku koondtunnused või üksikväited. Tulemusena näeme, et kehamassiindeksit ja toimetuleku ennustusmudelid on palju madalama ennustusega (R²) kui kui depressiooni ja ärevuse mudelid. Oodatult on väidetepõhised mudelid paremad kui suure viisiku põhised mudelid.

Vaatlesime eraldi, kas iga R² hüpe on statistiliselt oluline. Siin on näha, et enamasti on heaolul arvestatav lisa-efekt, kuid efektid on erinevad. Näiteks kehamassiindeksi puhul on efektid küll väikesed, aga enamik haarab endale isiksus ja heaolu tarvis ei jää midagi üle. Seevastu majandusliku toimetuleku puhul on heaolu küsimuste poolt seletatud variatiivsus isiksusest suurem. Ärevuse ja depressiooni puhul isiksuse roll küll suur, aga omajagu jääb ka heaolu väidetele.

Lõpuks vaatlesime, mis seosed nende R² tulpade taga on. Esimene joonis annab ülevaate heaolu ja suure viisiku iseseisvatest efektidest, teine joonis heaolu ja väidete iseseisvatest efektidest

Diskussioon

Käesolev töö demonstreeris taas, et nii heaolu kui ka isiksus seostuvad tervise ja rahalise toimetulekuga. Nii isiksusel kui heaolul on iseseisvad seosed, välja-arvatud kehamassiindeksi puhul. Seega paistab, et enamjaolt on oluliste tunnusete seletamisel isiksuse kõrval ka heaolul selge roll.

Kõik kolm heaolu indikaatorit seostusid selgelt nii vaimse tervise kui rahalise heaoluga. Kõige tugevamad on heaolu indikaatorite seosed depressiooniga. Kehamassiindeksiga olid seosed oodatust väiksemad. Üks võimalik tõlgendus on see, et kehakuju ja heaolu seos pole nii kaalukas mõju kui võinuks arvata. Natuke on siiski näha kerge negatiivne seos üldise rahulolu ja kehamassiindeksiga.

Sarnane muster kerkis esile isiksuse suure viisiku puhul - kõik isiksusejooned seostusid selgelt ja suuresti ühtemoodi nii vaimse tervise kui rahalise toimetulekuga - positiivselt neurootilisuse ja negatiivselt teise nelja isiksusejoonega. Rahalise toimetuleku seosed isiksusega olid natuke nõrgemad kui vaimse tervise omad. Kõige nõrgemad olid suure viisiku mustrid kehamassiindeksiga - nendest nõrkadest seostest kõige tugevam oli nõrk negatiivne seos sotsiaalsusega.

Isiksuse mustrid väidete tasandil jälgivad samu mustreid - suuresti omavahel sarnased ning kõige tugevamad vaimse tervisega. Kõige tugevamalt esile kerkivad väited on seotud muredega, madala enesehinnanguga ja vähese energiaga. Taas on kehamassindeksi seosed kõige nõrgemad. Samuti on nad teistsugused - kõige tugevamalt kehamassiindeksiga seotud väited markeerivad järjekindluse puudumist (mu tuba on sassis, ei tööta enda parandamise nimel) ja ning vähest energiat.

Heaolu iseseisev efekt isiksusega võrreldes on märkimisväärne, ent ikkagi oodatav. Märkimisväärne seetõttu, et võrreldes isiksusega oli heaolu mõõtvaid küsimusi selgelt vähem - seega on isiksuse väidetel väga palju suurem võimalus variatiivsust ära seletada. Paistab, et kehamassiindeksiga see õnnestus, kuid teiste tunnustega mitte. Oodatavust tõstis valem, mis näitas, et isegi kui kaks tunnust tunnust korreleeruvad omavahel väga tugevasti, siis võivad nad ikkagi kolmandate tunnustega erinevalt korreleeruda (Gonzalez et al. 2021). Nüüdseks on see seos ka empiiriliselt ära näidatud.

Uuringu peamine piirang on läbilõikeline disain, mis ei võimalda meil järeldada põhjuslikkust - kas kehamassiindeks, rahaline hakkasaamine ja vaimne tervis põhjustavad heaolu ja isiksuse vastuseid või vastupidi. Seda saab teada, kui käesolev läbilõikeline uuring muutub longituudseks. Lisavõimalused tekivad ka siis, kui käesoleva uuringu andmed liidetakse registriandmetega. Siis saab jälgida, kas keegi on saanud kaalu või depressiooniravimit, või näiteks palgakõrgendust ning seejärel siis vaadelda tema isiksuse ja heaolu võimalikke muutusi. Kahjuks samaväärseid registripõhiseid instrumente isiksuse või heaolu muutmiseks pole veel teada. Spetsiifiliselt isiksuse või heaolu muutmiseks oleks vaja teha eraldi psühholoogilisi katseid.

Teine piirang on see, et meil puudus teise inimese hinnang inimese isiksusele, heaolule ja tervisele. On võimalik, et käesolevad suured seosed heaolu ja väliste tunnuste vahel on veetud jagatud meetodi kaldest - nii heaolu kui ka rahaline hakkama saamine kui ka vaimne tervis on kõik küsimustiku vastuste otse seostamine. Kehamassiindeks on seevastu küsimustiku vastuste suhe ja seega võiks arvata, et seal on jagatud meetodi probleemil väiksem roll. Samas selle probleemi eemaldavad töid vähemalt isiksuse ja heaolu/tervise vahel hoopis suuremaid seoseid [Heinsaar (2026)](Soodla et al. 2025)(Mõttus et al. 2024).

Kokkuvõttes uurisime, kas heaolu ja isiksus seletavad ära sarnaseid tahke vaimses ja füüsilises tervises. Selgus, et vaatamata heaolu ja isiksuse kokkulangevusele, on neil väliste tunnuste seletamisel ikkagi iseseisev roll. Seega soovitame tulevikus mõõta nii heaolu kui isiksust ning linkida andmeid registritega, et saada teada võimalikke põhjuslikke efekte.

References

Anusic, Ivana, and Ulrich Schimmack. 2016. “Stability and Change of Personality Traits, Self-Esteem, and Well-Being: Introducing the Meta-Analytic Stability and Change Model of Retest Correlations.” Journal of Personality and Social Psychology 110 (5): 766–81. https://doi.org/10.1037/pspp0000066.

Diener, Ed, and Micaela Y. Chan. 2011. “Happy People Live Longer: Subjective Well-Being Contributes to Health and Longevity.” Applied Psychology: Health and Well-Being 3 (1): 1–43. https://doi.org/10.1111/j.1758-0854.2010.01045.x.

Gonzalez, Oscar, David P. MacKinnon, and Felix B. Muniz. 2021. “Extrinsic Convergent Validity Evidence to Prevent Jingle and Jangle Fallacies.” Multivariate Behavioral Research 56 (1): 3–19. https://doi.org/10.1080/00273171.2019.1707061.

Heinsaar, Melian. 2026. “Nearly Half of BMI Variance Is Explained by Personality Traits: A Multi-Method Study of Personality, Eating Behaviour, and Body Mass Index.” PhD thesis, Tartu Ülikool.

Killingsworth, Matthew A., Daniel Kahneman, and Barbara Mellers. 2023. “Income and Emotional Well-Being: A Conflict Resolved.” Proceedings of the National Academy of Sciences 120 (10): e2208661120. https://doi.org/10.1073/pnas.2208661120.

Mõttus, René, Anu Realo, Jüri Allik, et al. 2024. “Most People’s Life Satisfaction Matches Their Personality Traits: True Correlations in Multitrait, Multirater, Multisample Data.” Journal of Personality and Social Psychology 126 (4): 676.

Murakas, Rein Urmas. 2025. “A Multidimensional View of Financial Well-being and the Links to Personality: An Explorative Research.” PhD thesis, Tartu Ülikool.

Rindler, Gregor Alexander, Anna Gries, and Wolfgang Freidl. 2023. “Associations Between Overweight, Obesity, and Mental Health: A Retrospective Study Among European Adults Aged 50+.” Frontiers in Public Health 11 (July). https://doi.org/10.3389/fpubh.2023.1206283.

Soodla, Helo Liis, Kelli Lehto, Kadri Kõiv, Uku Vainik, Kirsti Akkermann, and René Mõttus. 2025. “Accurately Assessing the Overlap of Personality Traits and Psychopathology Using Multi-Informant Data: Two Sides of the Same Coin?” Journal of Psychopathology and Clinical Science.