Netopalk maksureformis
Netopalga muutus maksurefromide keerises
Viimaste aastate maksufestivalide ja “maksuküüru” likvideerimise pööristes võib kaduma minna suur pilt – kes siis ikkagi mingist tulumaksumuudatusest võidab ja kes kaotab ning kui palju. Lisaks võib paljudele ebaselge olla maksuküüru kuju, mille likvideerimine on poliitiline prioriteet. Järgnev toob sellesse selgust.
Andmed
Algndmed tulujaotuse kohta 2023 a pärinevad maksuametist. Netopalgarehkendused pärinevad rahandusministeeriumist.
Meie tulujaotus
Joonis 1 kirjeldab inimeste brutotulu jaotust. Nagu näha, teenib valdav osa inimestest brutotulu vahemikus 600–700 eurot, kuhu jääb ka kokkuleppeline alampalk 654 eurot aastal 2022. Seda anomaaliat võib ilmselt nimetada küüruks, konkreetsemalt moodpalga ehk enim levinud palgataseme küüruks. Ei ole teab mis ilus, kuid selle küüru nihutamine paremale sõltub tootlikkuse kasvust, mis ei sünni üleöö. Ilmselt ei räägita avalikkuses siiski selle küüru kaotamisest.
Meie maksukoormus
Maksupoliitikaga võib riik muuta elanikele kätte jääva tulu jaotust. Järgnevalt vaatame maksukoormuse muutust viimaste maksureformide käigus erinevatel palgatasemetel. Joonis 2 näitab efektiivset tulumaksumäära erinevatel aastatel üle palgajaotuse. Efektiivne maksumäär arvutatakse järgneva valemiga ja see arvestab ka tulumaksuvaba miinimumi.
\[ efektiivneMaksumäär = \frac{tulumaks}{brutopalk} \]
Joonis 2 näitab, et alates aastast 2017 on efektiivne maksumäär tulujatuse alumises otsas vähenenud, alates aastast 2025 on aga maksukoormus jaotuse ülemises otsas veidi tõusnud.
Kuna valdav enamus tulusaajaid on tulujaotuse alumises otsas, siis joonistame selle piirkonna detailsemalt välja. Joonis 3 näitab, et aastal 2018 vähenes efektiivne tulumaksumäär tulujatuse alumises otsas oluliselt. See tuleneb eelkõige maksuvaba miinimumi hüppelisest tõusust. Maksuvaba miinimum on tousnud ka edaspidi ja tõuseb ka 2026. aastal.
Maksukoormuse muutus 2026 v 2025
Et paremini aru saada viimasest muudatusest, näitab Joonis 4 efektiivse maksumäära muutust tulujaotuse lõikes. Efektiivne tulumaksumäär ehk tulumaksukohustuse suhe brutopalka väheneb 2026. aastal kõigil, aga kõige rohkem u 800 eurot kuus teenivate inimeste jaoks, mis on -1.26 pp.
Netopalga muutus viimasest tulumaksureformist 2026 v 2025
Tavalistele inimestele ei tarvitse efektiivse maksumäära muutus olla piisavalt arusaadav näitaja, mis iseloomustaks viimase tulumaksumuudatuse mõju tema rahakotile. Seetõttu illustreerib Joonis 5 netopalga muutust maksumuudatuse tõttu erinevatel brutopalga tasemetel juhul, kui brutopalk ei tõuse. Tulbad näitavad vasakul skaalal erinevust 2025. aastaga võrreldes eurodes ja joon paremal skaalal protsentides mullusest netopalgast.
Code
library(tidyr)
library(dplyr)
library(readxl)
netoPalgaMuutus <- read_excel("data/netopalgaMuutus18-26-2526.xlsx")
nPalk <- netoPalgaMuutus %>%
pivot_longer(
cols = -BRUTO,
names_to = "variable",
values_to = "value"
) %>%
mutate(
year = sub(".*?(\\d+)$", "20\\1", variable), # extract year
type = case_when(
grepl("%", variable) ~ "percent",
grepl("Pe", variable) ~ "euro",
TRUE ~ "other"
)
)Loodetavasti on nüüd pilt 2026. aasta tulumaksumuudatusest selgem, kuid üks küür kummitab ikka pildi peal.
Netopalga suhteline muutus viimastest tulumaksumuudatustest
Kuigi 2026. aasta tulumaksureform “jätab kõigile rohkem raha kätte” (mis hinnga!?), siis võib olla huvitav vaadata ka eelmiste reformide jaotuslikku mõju, mida illustreerib Joonis 6 . Nagu näha, võidavad 2026. aasta reformist tõesti kõik, samas kui 2025. aasta tulumasumäära tõusust 20%lt 22%le kaotasid kõik, kelle tulu ületas maksuvaba miinimumi. 2018. aasta reformist, mis sätestas maksuvaba miinimumi järkjärgulise kadumise tuluvahemikus 1200–2100 eurot, tõstes samas olulisel määral maksuvaba miinimumi, võitsid kõik, kelle brutotulu jäi alla u 1800 euro. Üle selle summa kuus teenijad kaotasid.
Mõtteharjutusena võib ka viimase kahe aasta reformid kokku panna ja vaadata, milline on nende summaarne mõju. Seda näitab paks sinine joon, mis saadakse 2025. a punase ja 2026. aasta oranži joone väärtuste liitmisel. Suurim protsentuaalne võit netopalgas on endiselt 2100 euro juures (7,25%), kuid alates 8200st eurost muutub viimase kahe maksumuudatuse mõju netopalgale negatiivseks.
“Maksuküüru” kaotamise mõju illustreerib sellel joonisel oranž joon. Maksuküüru enda kuju on aga endiselt saladus.