Netopalk maksureformis
Netopalga muutus maksurefromide keerises
Viimaste aastate maksufestivalide ja “maksuküüru” likvideerimise pööristes võib kaduma minna suur pilt – kes siis ikkagi mingist tulumaksumuudatusest võidab ja kes kaotab ning kui palju. Järgnev toob sellesse selgust.
Andmed
Algndmed tulujaotuse kohta 2023 a pärinevad maksuametist. Netopalgarehkendused pärinevad rahandusministeeriumist.
Meie tulujaotus
Joonis 1 näitab, et valdav osa inimestest teenib brutotulu vahemikus 600–700 eurot, kuhu jääb kokkuleppeline alampalk 654 eurot aastal 2022. Seda anomaaliat võib ilmselt nimetada küüruks, konkreetsemalt moodpalga ehk enim levinud palgataseme küüruks. Ei ole teab mis ilus, kuid selle küüru nihutamine paremale sõltub tootlikkuse kasvust, mis ei sünni üleöö.
Meie maksukoormus
Maksupoliitikaga võib aga riik muuta elanikele kätte jääva tulu jaotust. Järgnevalt vaatame maksukoormuse muutust viimaste maksureformide käigus erinevatel palgatasemetel. Joonis 2 näitab efektiivset tulumaksumäära erinevatel aastatel üle palgajaotuse. Efektiivne maksumäär arvutatakse järgneva valemiga ja see arvestab ka tulumaksuvaba miinimumi.
\[ efektiivneMaksumäär = \frac{tulumaks}{brutopalk} \]
Joonis 2 näitab, et alates aastast 2017 on efektiivne maksumäär tulujatuse alumises otsas selgelt vähenenud. Alates aastast 2025 on aga maksukoormus jaotuse ülemises otsas veidi tõusnud.
Kuna valdav enamus tulusaajaid on tulujaotuse alumises otsas, siis joonistame selle piirkonna detailsemalt välja. Joonis 3 näitab, et alates aastast 2018 oli efektiivne maksumäär tulujatuse alumises otsas selgelt vähenenud. See tuleneb eelkõige maksuvaba miinimumi hüppelisest tõusust aastal 2018 ja edaspidigi. Maksuvaba miinimum tõuseb ka 2026. aastal.
Maksukoormuse muutus 2026 v 2025
Et paremini aru saada viimasest muudatusest, näitab Joonis 4 efektiivse maksumäära muutust tulujaotuse lõikes. Efektiivne tulumaksumäär ehk tulumaksukohustuse suhe brutopalka väheneb 2026. aastal kõigil, aga kõige rohkem u 800 eurot kuus teenivate inimeste jaoks, mis on -1.26 pp.
Netopalga muutus viimasest tulumaksureformist 2026 v 2025
Tavalistele inimestele ei tarvitse efektiivse maksumäära muutus olla piisavalt arusaadav näitaja, mis iseloomustaks viimase tulumaksumuudatuse mõju tema rahakotile. Seetõttu illustreerib Joonis 5 netopalga muutust maksumuudatuse tõttu erinevatel brutopalga tasemetel juhul, kui brutopalk ei tõuse. Tulbad näitavad vasakul skaalal erinevust 2025. aastaga võrreldes eurodes ja joon paremal skaalal protsentides mullusest netopalgast.
Code
library(tidyr)
library(dplyr)
library(readxl)
netoPalgaMuutus <- read_excel("data/netopalgaMuutus18-26.xlsx")
nPalk <- netoPalgaMuutus %>%
pivot_longer(
cols = -BRUTO,
names_to = "variable",
values_to = "value"
) %>%
mutate(
year = sub(".*?(\\d+)$", "20\\1", variable), # extract year
type = case_when(
grepl("%", variable) ~ "percent",
grepl("Pe", variable) ~ "euro",
TRUE ~ "other"
)
)
Loodetavasti on nüüd pilt 2026. aasta tulumaksumuudatusest selgem.
Netopalga suhteline muutus viimastest tulumaksumuudatustest
Kuigi 2026. aasta tulumaksureform “jätab kõigile rohkem raha kätte”, siis võib olla huvitav vaadata ka eelmiste reformide jaotuslikku mõju, mida illustreerib Joonis 6 . Nagu näha, võidavad 2026. aasta reformist tõesti kõik, samas kui 2025. aasta tulumasumäära tõusust 20%lt 22%le kaotasid kõik, kelle tulu ületas maksuvaba miinimumi. 2018. aasta reformist, mis sätestas maksuvaba miinimumi järkjärgulise kadumise tuluvahemikus 1200–2100 eurot, tõstes samas olulisel määral maksuvaba miinimumi, võitsid kõik, kelle brutotulu jäi allaa u 1800 euro. Üle selle summa kuus teenijad kaotasid.
