TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA
Marielin Kepp
TÖÖRITRIIT
Kokkuvõte “Ettevõtja baaskursuse praktika” raames
Juhendajad:
Kait Lukka, ettevõtluskonsultant, ettevõtja
Juko-Mart Kõlar, PhD, ettevõtluse ja juhtimise lektor
Kait Lukka, ettevõtluskonsultant, ettevõtja
Juko-Mart Kõlar, PhD, ettevõtluse ja juhtimise lektor
Viljandi 2023
Sisukord
\(~\)
Sissejuhatus
Töö koosneb viiest alaosast. Esimeses osas kirjeldatakse äriplaanis sisalduvaid olulisemaid hüpoteese ning teises nende valideerimiseks tehtud teste. Kolmas osa kajastab läbiviidud küsitluse analüüsi. Neljas osa kirjeldab äriplaani põhjal tehud olulisemaid järeldusi ja viies edasist tegevuskava.
\(~\)
\(~\)
\(~\)
1. Äriplaanis sisaldunud olulisemad hüpoteesid
Tuginedes äriplaanile ja kirjandusele on püstitatud järgmised hüpoteesid:
- H1 - Pakutav teenus toetab töövõimet
- H1.1 - Puhkus, keskkonnamuutus ja igapäevaprobleemide kõrvaldamine soodustavad töötegemist.
- H1.2 - Pakutav teenus vähendab tööstressi.
- H2 - Sihtgrupp tunneb teenuse vastu huvi (ihaldusväärsus).
- H3 - Sihtgrupp on 25-49 aastased äri- ja loomeinimesed (ihaldusväärsus).
- H4 - Teenust on võimalik pakkuda sihtgrupile äriplaanis kirjeldatud kujul (teostatavus).
- H5 - Sihtgrupi liikmed on valmis kahepäevase paketi eest 400€ maksma (elujõulisus).
- H6 - Teenuse sisu sõltub sihtgrupi liikmete profiilidest (teostatavus).
\(~\)
2. Valideerimistestid olulisemate hüpoteeside kontrollimiseks
tekst
| Hüpotees | Valideerimistest | Tulemus | Edasine plaan |
|---|---|---|---|
| 1 | Küsitlus | Pakutav teenus võib töövõimet toetada | Hüpoteesi näidismüügi teel testimine |
| 2 | Küsitlus | Sihtgrupp tunneb teenuse vastu huvi | Hüpoteesi näidismüügi teel testimine |
| 3 | Küsitlus | Sihtgruppi tuleb laiendada | Sihtgrupile toote reklaamimine |
| 4 | Minimaalselt elujõuline toode | Minimaalselt elujõulist toodet polnud võimalik ajapuuduse tõttu arendada | Minimaalselt elujõulise toote arendamine |
| 5 | Näidismüük | Näidismüüki polnud võimalik minimaalselt elujõulise toote puudumise tõttu korraldada | Minimaalselt elujõulise toote arendamine |
| 6 | Küsitluse analüüs | Teenuse sisu oleneb osalejate profiilist |
\(~\)
2.1 Küsitlus
Hüpoteeside 1-4 kontrollimiseks viidi läbi küsitlus. Küsiltuse tulemusi kirjeldatakse põhjalikumalt järgmises peatükis.
Testikaart - Hüpotees 1
| Testi nimi: Teenuse eeldatava mõju test | Testi läbiviija: Marielin Kepp |
|---|---|
| Testi tähtaeg: 04.04.2023 | Testi kestus: 14 päeva |
| Kontrollitav hüpotees: | Pakutav teenus toetab töövõimet |
| Tehtav test: | Küsitlus |
| Testiga mõõdetakse: | Teenuse eeldatav mõju töövõimele |
| Hüpotees on tõene, kui: | Teenuse eeldatav mõju töövõimele on positiivne |
Teadmiste kaart - Hüpotees 1
| Teadmiste koondnimetus: | Teenuse eeldatav mõju töövõimele |
| Kuupäev: | Vastutava isiku nimi: Marielin Kepp |
| Kontrollitud hüpotees: | Pakutav teenus toetab töövõimet |
| Olulisemad tähelepanekud: | Mõju töövõimele peavad positiivsemaks seltsivamad ja paremate tervisenäitajatega rohkem ekraani ees aega veetvad inimesed ning vanuserühm 40-50. |
| Leiud: | Pakutava teenuse positiivne mõju töövõimele võib oleneda tervisenäitajatest ja vanuserühmast. |
| Edasine tegevus: | Hüpoteesi näidismüügi teel testimine |
Testikaart - Hüpotees 2
| Testi nimi: Ihaldusväärsuse test | Testi läbiviija: Marielin Kepp |
|---|---|
| Testi tähtaeg: 04.04.2023 | Testi kestus: 14 päeva |
| Kontrollitav hüpotees: | Sihtgrupp tunneb teenuse vastu huvi |
| Tehtav test: | Küsitlus |
| Testiga mõõdetakse: | Sihtgrupi huvi teenuse vastu |
| Hüpotees on tõene, kui: | Sihtgrupp tunneb teenuse vastu huvi |
Teadmiste kaart - Hüpotees 2
| Teadmiste koondnimetus: | Pakutava teenuse ihaldusväärsus |
| Kuupäev: | Vastutava isiku nimi: Marielin Kepp |
| Kontrollitud hüpotees: | Sihtgrupp tunneb teenuse vastu huvi |
| Olulisemad tähelepanekud: | Teenuse aspektidele tuleks tähelepanu pöörata, et huvi võimalikult suur oleks |
| Leiud: | Sihtgrupp on teenusest huvitatud |
| Edasine tegevus: | Hüpoteesi näidismüügi teel testimine, sihtgrupi laiendamine |
Testikaart - Hüpotees 3
| Testi nimi: Sihtgrupi test | Testi läbiviija: Marielin Kepp |
|---|---|
| Testi tähtaeg: 04.04.2023 | Testi kestus: 14 päeva |
| Kontrollitav hüpotees: | Sihtgrupp on 25-49 aastased äri- ja loomeinimesed |
| Tehtav test: | Küsitlus |
| Testiga mõõdetakse: | Sihtgrupi vastavus eeldustele |
| Hüpotees on tõene, kui: | Sihtgrupp vastab eeldustele |
Teadmiste kaart - Hüpotees 3
| Teadmiste koondnimetus: | Sihtgrupi kirjeldus |
| Kuupäev: | Vastutava isiku nimi: Marielin Kepp |
| Kontrollitud hüpotees: | Sihtgrupp on 25-49 aastased äri- ja loomeinimesed |
| Olulisemad tähelepanekud: | Sihtgrupp võiks hõlmata rohkemaid valdkondi |
| Leiud: | Sihtgruppi võiks ka laiendada |
| Edasine tegevus: | Hüpoteesi näidismüügi teel testimine, sihtgrupi laiendamine |
\(~\) \(~\)
\(~\) \(~\)
2.2 Minimaalselt elujõuline toode
Hüpoteesi 4 kontrollimiseks oleks vaja arendada minimaalselt elujõuline toode. Minimaalselt elujõulise toote arendamisel saab lähtuda küsitluse tulemustest ja turuuringutest.
Testikaart - Hüpotees 4 ja teadmiste kaart
| Testi nimi: Teostatavuse test | Testi läbiviija: Marielin Kepp |
|---|---|
| Testi tähtaeg: | Testi kestus: |
| Kontrollitav hüpotees: | Teenust on võimalik pakkuda sihtgrupile äriplaanis kirjeldatud kujul |
| Tehtav test: | Minimaalselt elujõulise toote arendamine |
| Testiga mõõdetakse: | Teenuse sihtgrupile äriplaanis kirjeldatud kujul pakkumise teostatavus |
| Hüpotees on tõene, kui: | Teenust on võimalik pakkuda sihtgrupile äriplaanis kirjeldatud kujul |
Teadmiste kaart - Hüpotees 4
| Teadmiste koondnimetus: | Pakutava teenuse teostatavus |
| Kuupäev: | Vastutava isiku nimi: Marielin Kepp |
| Kontrollitud hüpotees: | Teenust on võimalik pakkuda sihtgrupile äriplaanis kirjeldatud kujul |
| Olulisemad tähelepanekud: | Testi polnud võimalik teha |
| Leiud: | Testi polnud võimalik teha |
| Edasine tegevus: | Minimaalselt elujõulise toote arendamine |
\(~\) \(~\)
\(~\) \(~\)
2.3 Näidismüük
Hüpoteesi 5 kontrollimiseks tuleks korraldada näidismüük. Selleks on vaja arendada minimaalselt elujõuline toode ja leida sihgrupist huvilised.
Testikaart - Hüpotees 5
| Testi nimi: Elujõulisuse test | Testi läbiviija: Marielin Kepp |
|---|---|
| Testi tähtaeg: | Testi kestus: |
| Kontrollitav hüpotees: | Sihtgrupi liikmed on valmis kahepäevase paketi eest maksma 400€ |
| Tehtav test: | Küsitlus |
| Testiga mõõdetakse: | Sihtgrupi liikmete valmidus kahepäevase paketi eest 400€ maksta |
| Hüpotees on tõene, kui: | Sihtgrupi liikmed on valmis kahepäevase paketi eest 400€ maksma |
Teadmiste kaart - Hüpotees 5
| Teadmiste koondnimetus: | Pakutava teenuse elujõulisus |
| Kuupäev: | Vastutava isiku nimi: Marielin Kepp |
| Kontrollitud hüpotees: | Sihtgrupi liikmed on valmis kahepäevase paketi eest 400€ maksma |
| Olulisemad tähelepanekud: | Paljud märkisid osalemist mõjutavaks teguriks osalustasu suuruse |
| Leiud: | Sihtgrupi liikmed ei ole tõenäoliselt valmis kahepäevase paketi eest 400€ maksma |
| Edasine tegevus: | Korralduskulude vähendamine ja äriplaani kohandamine |
\(~\) \(~\)
\(~\) \(~\)
2.4 Küsitluse analüüs
Hüpoteesi 6 kontrollimiseks tuleb küsitluse tulemusi analüüsida.
Testikaart - Hüpotees 6
| Testi nimi: Sihtgrupi ja teostatavuse seose test | Testi läbiviija: Marielin Kepp |
| Testi tähtaeg: 05.05.2023 | Testi kestus: |
| Kontrollitav hüpotees: | Teenuse sisu sõltub sihtgrupi liikmete profiilidest |
| Tehtav test: | Kvantitatiivne andmeanalüüs |
| Testiga mõõdetakse: | Teenuse sisu sõltuvus sihtgrupi liikmete profiilidest |
| Hüpotees on tõene, kui: | Teenuse sisu sõltub sihtgrupi liikmete profiilidest |
Teadmiste kaart - Hüpotees 6
| Teadmiste koondnimetus: | Sihtgrupi ja teostatavuse seos |
|---|---|
| Kuupäev: | Vastutava isiku nimi: Marielin Kepp |
| Kontrollitud hüpotees: | Teenuse sisu sõltub sihtgrupi liikmete profiilidest |
| Olulisemad tähelepanekud: | Huvi sisuliste aspektide vastu sõltub tervisenäitajatest, vanuserühmast, ettevõtte valdkonnast ja suurusest. |
| Leiud: | Teenuse sisu sõltub sihtgrupi liikmete profiilidest |
| Edasine tegevus: | Teenuse vastavalt sihtrühmale kohandamiseks plaani tegemine |
\(~\) \(~\) \(~\)
\(~\) \(~\)
3. Küsitluse tulemused ja nende analüüs
Käesolev raport kajastab Ülemiste City (edaspidi ÜC) töötajate (edaspidi talendi) seas läbiviidud küsitluse tulemusi ja nende analüüsi. Uuring viidi läbi Tartu Ülikooli kursuse Projektipraktika raames koostöös ÜC-ga projekti “Toeta töötaja tervist!” jaoks. Tulemusi kasutatakse projekti koostamiseks. Töö eesmärk on uurida ÜC talendi tervisenäitajate vastavust ÜC Tervisemudelile ja huvi erinevate terviseedenduslike ürituste ja sekkumiste vastu.
\(~\)
Eesmärgist lähtuvalt on sõnastatud järgimes uurimisküsimused:
- K1 - Kas talendi tervisenäitajad vastavad ÜC Tervisemudeli näitajatele?
- K2 - Kui suur on talendi huvi erinevate terviseedenduslike sekkumiste vastu?
- K3 - Millised tegurid tervisenäitajaid mõjutada võivad?
- K4 - Millised tegurid terviseedenduslike sekkumiste vastu tuntavat huvi mõjutada võivad?
\(~\)
Tuginedes ÜC Tervisemudelile ja olemasolevale kirjandusele on püstitatud järgmised hüpoteesid:
- H1 - Talendi tervisenäitajad on kooskõlas ÜC Tervisemudeliga.
- H2 - Talent on terviseedenduslikest sekkumistest huvitatud.
- H3 - Tervisenäitajate vahel on korrelatsioonid.
- H4 - Erinevate terviseedenduslike sekkumiste vastu tuntava huvi vahel on korrelatsioonid.
\(~\)
Meetod
Lähtuvalt andmete iseloomust on töö eesmärkide saavutamiseks valitud kvantitatiivsed analüüsimeetodid. Analüüsi eesmärgiks on visualiseerida küsitluse vastuseid ja leida vastuste vahelisi korrelatsioone. Korrelatsioonide leidmiseks on tehtud korrelatsioonimaatriksid ja kõigi maatriksite ja jooniste juures on kirjeldatud tulemusi. Kõigile uurimisküsimustele vastamiseks kasutati rakendustarkvara R, kus tehti sagedustabelid, joonised ja korrelatsioonimaatriksid. Tavajooniste tegemiseks on kasutatud paketti ggplot2 ning korrelatsioonimaatriksite tegemiseks paketti ggcorrplot. Andmeanalüüsiks on kasutatud paketti Tidyverse.
\(~\)
Andmestik
Töös on kasutatud perioodil 23.03.2023-04.04.2023 Ülemiste City töötajate seas läbi viidud küsitluse tulemusi. Tulemused on kogutud .tsv-formaadis andmetabelisse, mis sisaldab 62 veergu ja 31 rida unikaalse tunnusega veerus “Ajatempel”.
Küsitlus on jagatud viieks jaotiseks, millest lähtuti ka tulemuste alaosadeks jaotamisel:
- J1 - Valim
- J2 - Tööolukorra ja enesetunde hindamine (näitajad põhinevad Ülemiste City tervisemudelil)
- J3 - Huvi tervist toetavate ürituste aspektide vastu
- J4 - Huvi eraldiseisavte ürituste vastu
- J5 - Huvi töökeskkonna parandmise viiside vastu
Tuleb arvesse võtta, et ÜC Tervisemudeli koostamiseks läbiviidud uuringus täitis 123 inimest ankeedi suures osas (ligikaudu 1,36% talendist) ning käesoleva küsitluse ankeedi täitis 31 inimest (ligikaudu 0,2% talendist), millest lähtuvalt on tegemist väga väikese osaga kogukonnast ning tegelik olukord võib suuresti erineda.
3.1 Valim
Vastajate vanus ja sugu
# Soo esinemise loendamine
sugu <- kysitlus %>% count(Sugu)
# Vanuse esinemise loendamine
vanus <- kysitlus %>% count(Vanus)
# Andmete vanuse ja soo järgi grupeerimine ja kõigi kombinatsioonide arvu leidmine
vanus_sugu <- kysitlus %>% count(Vanus, Sugu)
# Joonise tegemine
joonis(vanus_sugu, "Sugu", "Vanuserühma ja soo jaotus", xtelg = "Vanuserühm", ytelg = "Esinemiste arv",x_veerg = "Vanus", y_veerg = "n", sisu_veerg = "Sugu")
Küsitlusele vastas kokku 31 inimest. Vastajate seas oli rohkem esindatud sugu Naine, kuhu kuulus 29 vastajat, ülejäänud vastajad olid mehed. Kõige sagedasem vanuserühm oli 40-50, kuhu kuulus 12 vastajat.
Vastajate jaotus ettevõtte valdkondade järgi
Vastajate seas oli rohkem esindatud valdkond Haridus, teadus, kuhu kuulus 14 vastajat. Kõige vähem oli esindatud valdkond Telekommunikatsioon, infotehnoloogia, kuhu kuulus 1 vastaja.
# Ettevõtete tüüpide jaotus, uue dataFrame objekti loomine. Objekt df_new_1 on identne objektiga x v.a loodud veergudel, kuid igaks juhuks lõin uue.
df_new_1 <- kysitlus %>%
# Funktsioon jagab read etteantud eraldaja abil kõrvuti olevateks veergudeks.
separate(`Ettevõtte tüüp`, # veerg, mille väärtusi jagatakse
c("Ettevõtte tüüp", "Ettevõtte tüüp 2", "Ettevõtte suurus"), # Loodavate veergude pealkirjad
sep = ",\\s*", # eraldaja sõne
fill = "right") %>% # tingimus, mis määrab, kummale poole algsest veerust uued veerud luuakse
# Funktsioon jagab loodud veergude väärtused õigetesse veergudesse.
mutate(
# Veeru "Ettevõtte tüüp 2" väärtuste määramine
`Ettevõtte tüüp 2` = ifelse(! `Ettevõtte tüüp` %in% c("Kodumaine ettevõte", "Rahvusvaheline ettevõte"), # võetakse veeru väärtused, mis ei ole etteantud vektoris
`Ettevõtte tüüp`, # vektoris olevad väärtused jäävad veergu
`Ettevõtte tüüp 2`), # vektoris mitteolevad väärtused tõstetakse uude veergu
# Veerust "Ettevõtte tüüp" veergu "Ettevõtte tüüp 2" tõstetud väärtuste kustutamine
`Ettevõtte tüüp` = ifelse(`Ettevõtte tüüp` %in% c("Kodumaine ettevõte", "Rahvusvaheline ettevõte"), # võetakse veeru väärtused, mis on etteantud vektoris
`Ettevõtte tüüp`, # vektoris olevad väärtused jäävad veergu
"Ettevõtte tüüpi pole määratud"), # vektoris mitteolevad väärtused kustutatkse
# Veeru "Ettevõtte suurus" väärtuste määramine
`Ettevõtte suurus` = ifelse(! `Ettevõtte tüüp 2` %in% c("Kodumaine ettevõte", "Rahvusvaheline ettevõte"), # võetakse veeru väärtused, mis ei ole etteantud vektoris
`Ettevõtte tüüp 2`, # vektoris olevad väärtused jäävad veergu
`Ettevõtte suurus`), # vektoris mitteolevad väärtused tõstetakse uude veergu
# Veerust "Ettevõtte tüüp 2" veergu "Ettevõtte suurus" tõstetud väärtuste kustutamine
`Ettevõtte tüüp 2` = ifelse(`Ettevõtte tüüp 2` %in% c("Kodumaine ettevõte", "Rahvusvaheline ettevõte"), # võetakse veeru väärtused, mis on etteantud vektoris
`Ettevõtte tüüp 2`, # vektoris olevad väärtused jäävad veergu
"Ettevõtte tüüpi pole määratud")) %>% # vektoris mitteolevad väärtused kustutatkse
mutate(`Ettevõtte suurus` = ifelse(is.na(`Ettevõtte suurus`),
"Ettevõtte suurust pole määratud", # Kui rida on tühi
`Ettevõtte suurus`)) # Kui reas on kirje, ei muudeta midagitootaja_uldandmed <- uhendatud_veerud_arvulisteks_tunnusteks(df_new_1[, c("Ajatempel", "Vanus")])## Warning: Using an external vector in selections was deprecated in tidyselect 1.1.0.
## ℹ Please use `all_of()` or `any_of()` instead.
## # Was:
## data %>% select(i)
##
## # Now:
## data %>% select(all_of(i))
##
## See <https://tidyselect.r-lib.org/reference/faq-external-vector.html>.tootaja_uldandmed <- tootaja_uldandmed[, c(1, 6, 4, 2, 3, 5)]
ettevotte_uldandmed <- uhendatud_veerud_arvulisteks_tunnusteks(df_new_1[, c("Ajatempel", "Ettevõtte tüüp", "Ettevõtte suurus", "Ettevõtte valdkond")])
ettevotte_uldandmed <- ettevotte_uldandmed[, c(1, 2, 4, 9, 6, 5, 8, 10, 11, 12, 13, 14, 15)] # Jätan välja veerud, kos pole ettevõtte tüüpi või suurust määratud
ettevotte_uldandmed## # A tibble: 31 × 13
## Ajatempel Kodum…¹ Rahvu…² Suur …³ Keskm…⁴ Väike…⁵ Mikro…⁶ Panga…⁷ Teeni…⁸
## <chr> <dbl> <dbl> <dbl> <dbl> <dbl> <dbl> <dbl> <dbl>
## 1 3/29/2023 10… 1 0 0 0 1 0 1 0
## 2 3/31/2023 15… 1 0 0 1 0 0 0 1
## 3 3/31/2023 15… 0 0 0 0 1 0 0 1
## 4 3/31/2023 16… 0 1 0 0 1 0 0 1
## 5 3/31/2023 16… 0 1 0 0 0 0 1 0
## 6 3/31/2023 16… 0 0 0 0 0 1 0 0
## 7 3/31/2023 17… 1 0 0 0 1 0 0 0
## 8 3/31/2023 22… 0 1 0 1 0 0 0 0
## 9 4/3/2023 9:1… 1 0 0 0 0 1 0 0
## 10 4/3/2023 11:… 0 0 0 1 0 0 0 1
## # … with 21 more rows, 4 more variables:
## # `Telekommunikatsioon, infotehnoloogia` <dbl>, `Haridus, teadus` <dbl>,
## # `Tööstus, energeetika, ehitus` <dbl>,
## # `Riigiteenistus, haldus, sotsiaalsfäär, tervishoid` <dbl>, and abbreviated
## # variable names ¹`Kodumaine ettevõte`, ²`Rahvusvaheline ettevõte`,
## # ³`Suur ettevõte (> 250 töötajat)`,
## # ⁴`Keskmise suurusega ettevõte (< 250 töötajat)`, …Vastajate jaotus ettevõtte asukoha ja valdkonna järgi
# Ettevõtte asukoha ja valdkonna jaotuse põhjal jaoks uue dataFramei loomine.
df_ettevotte_asukoht <- df_new_1 %>%
count(`Ettevõtte tüüp`, `Ettevõtte valdkond`) # Loendatakse ettevõtete tüübid ja valdkonnad
# Joonise loomine
joonis(df_ettevotte_asukoht, "Ettevõtte valdkond", "Ettevõtete jaotus asukoha ja valdkonna järgi", xtelg = "Ettevõtte asukoht", ytelg = "Esinemiste arv", x_veerg = "Ettevõtte tüüp", y_veerg = "n", sisu_veerg = "Ettevõtte valdkond") + scale_x_discrete(limits=c("Kodumaine ettevõte", "Rahvusvaheline ettevõte", "Ettevõtte tüüpi pole määratud"), labels =c("Kodumaine ettevõte", "Rahvusvaheline ettevõte", "Ettevõtte tüüpi\npole määratud"))
kodumaine_ettevote <- filter(df_ettevotte_asukoht, `Ettevõtte tüüp` == "Kodumaine ettevõte")
rahvusvaheline_ettevote <- filter(df_ettevotte_asukoht, `Ettevõtte tüüp` == "Rahvusvaheline ettevõte")Kodumaiste ettevõtete seast oli kõige sagedamini esindatud kategooria Haridus, teadus ja kõige harvem Pangandus, kindlustus, kinnisvara. Rahvusvaheliste ettevõtete seast oli kõige sagedamini esinadtud kategooria Teenindus, kaubandus, transport ja kõige harvem Haridus, teadus.
Vastajate jaotus ettevõtte suuruse ja valdkonna järgi
# Ettevõtte suuruse ja valdkonna jaotuse põhjal jaoks uue dataFramei loomine.
df_ettevotte_suurus <- df_new_1 %>%
count(`Ettevõtte suurus`, `Ettevõtte valdkond`)
# Joonise tegemine
joonis(df_ettevotte_suurus, "Ettevõtte valdkond", "Ettevõtete jaotus suuruse ja valdkonna järgi",
alapealkiri = paste(c("Mikroettevõte (< 10 töötajat)", "Väike ettevõte (< 50 töötajat)", "Keskmise suurusega ettevõte (< 250 töötajat)", "Suur ettevõte (> 250 töötajat)"), collapse = "\n"),
xtelg = "Ettevõtte suurus", ytelg = "Esinemiste arv", x_veerg = "Ettevõtte suurus", y_veerg = "n", sisu_veerg = "Ettevõtte valdkond") + scale_x_discrete(limits=c("Mikroettevõte (< 10 töötajat)", "Väike ettevõte (< 50 töötajat)", "Keskmise suurusega ettevõte (< 250 töötajat)", "Suur ettevõte (> 250 töötajat)", "Ettevõtte suurust pole määratud"), labels=c("Mikroettevõte", "Väike ettevõte", "Keskmise\nsuurusega\nettevõte", "Suur ettevõte", "Ettevõtte suurust\npole määratud"))
Suuruse järgi oli kõige rohkem vastajaid suurtest ettevõtetest (valdkonnad harifus, teadus ja riigiteenistus, haldus, sotsiaalsgäär, tervishoid) ja kõige vähem oli vastajaid mikroettevõtetest (valkonnad telekommunikatsioon, infotehnoloogia ja tööstus, energeetika, ehitus).
\(~\)
3.2 Tööolukorra ja enesetunde hindamine (näitajad põhinevad Ülemiste City tervisemudelil)
Füüsiline tervis: 55% talendist istub palju ja liigub harva ning 40% on aktiivsed ja mõõdukad treenijad, kuid palju istujad ning mitteaktiivne aeg hõlmab peamiselt ekraani ees veedetud aega (Uusberg jt 2021: 21). Vaid 35% liiguvad jalgsi või jalgrattaga ning 8% jalgrattaga, 12% jalgratta või kergliikuriga (Uusberg jt 2021: 16-17). Talendist 40% on igapäevaseid tervisekaebusi (Uusberg jt 2021: 16). Talendist 1/5 söövad sooja toitu päevas vaid ühel korral ning sama paljud näksivad põhitoidukordade vahel (Uusberg jt 2021: 16). Enamusel talendist (60%) on regulaarne unegraafik ning magatakse üle 7 tunni, kuid osadel on raskusi tõusmise (17%) või uinumisega (9%) (Uusberg jt 2021: 16).
Vaimne tervis: Talendist pooled hindasid oma vaimse healu suureks, 33% mõõdukaks ja 17% puuduvaks (Uusberg jt 2021: 27), 64% talendist töötab väljaspool tööaega. 1/5 kogevad depressiooni (keskmine 6,9) või ärevuse (keskmine 6,8) sümptomeid. Talendi seas on Eesti keskmisega võrreldes rohkem hooseisundis töötajaid ning hetkel tegeleb 30% talendist rohkem kui 1h päevas enesetäiendusega, ning 30% ei tegele huvitegevusega. (Uusberg jt 2021: 22-23)
Sotsiaalne tervis: Talendist 78% on koroonakriisi tõttu rohkem kaugtööd teinud ning 2/3 on linlastega vähem kokkupuuteid (Uusberg jt 2021: 28). talendist suhtlevad 62% linnakuväliste tuttavatega (Uusberg jt 2021: 31) Hetkel kasutab Ülemiste City avalikku ruumi 9% talendist ning 30% kasutab väga vähe või ei kasuta üldse. Linnakus veedab aega vaid 6%, 17% veedab pigem aega ja 45% ei veeda üldse. (Uusberg jt 2021: 31) Kaasatuleku valmidus jagunes vastanute vahel võrdselt (puudub/nõrk, mõõdukas, hea). (Uusberg jt 2021: 28-29)
\(~\)
3.2.1 Tervisenäitajate sagedused
3.2.1.1 Füüsilise tervise näitajad
Jooniselt on näha, et tulemused on enamjaolt Tervisemudeliga kooskõlas. Jalgsi, jalgratta või muu kergliikuriga ei liiguta kunagi või liigutakse sageli. Tervisekaebusi pole kunagi või on harva. Sageli ollakse rohkem kui viis tundi päevas ekraani ees. Aktiivse liikumise või trenniga tegeldakse kõige sagedamini harva või vahel. Regulaarselt süüakse ja magatakse vahel või sageli.
list_ft <- list("Füüsiline tervis: Palun hinda järgmiste tegevuste sagedust viimase nädala jooksul. [Mitte kunagi]",
"Füüsiline tervis: Palun hinda järgmiste tegevuste sagedust viimase nädala jooksul. [Harva (1-2 päeval nädalas)]",
"Füüsiline tervis: Palun hinda järgmiste tegevuste sagedust viimase nädala jooksul. [Vahel (3-4 päeval nädalas)]",
"Füüsiline tervis: Palun hinda järgmiste tegevuste sagedust viimase nädala jooksul. [Sageli (vähemalt 5 päeva nädalas)]")
ft_lai_sagedustabel <- tee_skalaarkysimuste_lai_sagedustabel(list_ft, ",\\s*(?=[A-Z>])")
ft_pikk_sagedustabel <- tee_skalaarkysimuste_pikk_sagedustabel(ft_lai_sagedustabel[[1]], "Ajatempel")
ft_sagedustabel_summadega <- loenda_pika_sagedustabeli_veerge(ft_pikk_sagedustabel, ft_lai_sagedustabel[[2]])
joonis(ft_sagedustabel_summadega,
"Näitajad",
"Füüsilise tervise näitajad viimase kuu jooksul",
alapealkiri = paste(ft_lai_sagedustabel[[2]], collapse = "\n"),
y_veerg = "n") + scale_x_discrete(labels= gsub("\\(.*?\\)", "", ft_lai_sagedustabel[[2]]))
3.2.1.2 Vaimse tervise näitajad
Jooniselt on näha, et tulemused on Tervisemudeliga kooskõlas. Vastajatest ei koge keegi sageli ärevuse või depressiooni sümptomeid ning sageli tööstressi kogejaid on vähe. Ületunde tehakse harva või vahel. Pole ühtegi vastajat, kes kunagi hooseisundis ei tööta. Enesetäiendustegevustega tegeletakse peamiselt harva.
list_vt <- list("Vaimne tervis: Palun hinda järgmiste nähtuste esinemist sagedust viimase kuu jooksul. [Mitte kunagi]",
"Vaimne tervis: Palun hinda järgmiste nähtuste esinemist sagedust viimase kuu jooksul. [Harva (kuni 7 päeval kuus)]",
"Vaimne tervis: Palun hinda järgmiste nähtuste esinemist sagedust viimase kuu jooksul. [Vahel (kuni 14 päeval kuus)]",
"Vaimne tervis: Palun hinda järgmiste nähtuste esinemist sagedust viimase kuu jooksul. [Sageli (rohkem kui 21 päeval kuus)]")
vt_lai_sagedustabel <- tee_skalaarkysimuste_lai_sagedustabel(list_vt, "\\s*,\\s*(?![^()]*\\))")
vt_pikk_sagedustabel <- tee_skalaarkysimuste_pikk_sagedustabel(vt_lai_sagedustabel[[1]], "Ajatempel")
vt_sagedustabel_summadega <- loenda_pika_sagedustabeli_veerge(vt_pikk_sagedustabel, vt_lai_sagedustabel[[2]])
joonis(vt_sagedustabel_summadega,
"Näitajad",
"Vaimse tervise näitajad viimase kuu jooksul",
alapealkiri = paste(vt_lai_sagedustabel[[2]], collapse = "\n"),
y_veerg = "n") + scale_x_discrete(labels= gsub("\\(.*?\\)", "", vt_lai_sagedustabel[[2]]))
#geom_text(aes(label = scales::percent(n / sum(n))), position = position_fill(vjust = 0.5))2.1.3 Sotsiaalse tervise näitajad
Jooniselt on näha, et tulemused on enamjaolt Tervisemudeliga kooskõlas. Ülemiste linnakus veedetakse vana aega ja üritustel ei osaleta kunagi või osaletakse harva. Siiani tehakse kaugtööd. Töökaaslastega suheldakse sageli.
list_st <- list("Sotsiaalne tervis: Palun hinda järgmiste tegevuste sagedust viimase kuu jooksul. [Mitte kunagi]",
"Sotsiaalne tervis: Palun hinda järgmiste tegevuste sagedust viimase kuu jooksul. [Harva (kuni 7 päeval kuus)]",
"Sotsiaalne tervis: Palun hinda järgmiste tegevuste sagedust viimase kuu jooksul. [Vahel (kuni 14 päeval kuus)]",
"Sotsiaalne tervis: Palun hinda järgmiste tegevuste sagedust viimase kuu jooksul. [Sageli (rohkem kui 21 päeval kuus)]")
st_lai_sagedustabel <- tee_skalaarkysimuste_lai_sagedustabel(list_st, "\\s*,\\s*(?![^()]*\\))")
st_pikk_sagedustabel <- tee_skalaarkysimuste_pikk_sagedustabel(st_lai_sagedustabel[[1]], "Ajatempel")
st_sagedustabel_summadega <- loenda_pika_sagedustabeli_veerge(st_pikk_sagedustabel, st_lai_sagedustabel[[2]])
joonis(st_sagedustabel_summadega,
"Näitajad",
"Sotsiaalse tervise näitajad viimase kuu jooksul",
alapealkiri = paste(st_lai_sagedustabel[[2]], collapse = "\n"),
y_veerg = "n") + scale_x_discrete(labels= gsub("\\(.*?\\)", "", st_lai_sagedustabel[[2]]))
\(~\)
3.2.2 Tervisenäitajate korrelatsioonid
3.2.2.1 Füüsilise tervise näitajate korrelatsioonid
Regulaarse unegraafikuga (Ft4) inimesed liiguvad pigem jalgsi, jalgratta või muukergliikuriga ühest punktist teise (Ft1; keskmine positiivne seos 0.36) ning on pigem regulaarsed sööjad (Ft6; keskmine positiivne seos 0.3).
Rohkem kui 5 tundi päevas ekraani ees olijad (Ft7) on pigem vähem aktiivselt liikujad (Ft3; keskmine negatiivne seos -0.3)
# Skalaarvastused asendatakse numbritega
ft_tunnused_numbritena <- asenda_skalaartunnused_numbritega(ft_lai_sagedustabel[[1]], # df vastustega
ft_lai_sagedustabel[[2]]) # skalaarvastused
# Luuakse lühendatud veerunimedega sagedustabel
ft_luhendatud_veergudega_sagedustabel <- luhenda_sagedustabeli_veerunimed(ft_tunnused_numbritena,
"Ft")[[1]]
# Lühendatud veerunimedega sagedustabeli põhjal tehakse korrelatsioonitabel
ft_korrelatsioonitabel <- tee_korrelatsioonitabel(ft_luhendatud_veergudega_sagedustabel)
# Korrelatsioonimaatriksi tegemine
tee_korrelatsioonimaatriks(ft_korrelatsioonitabel, # Korrelatsioonitabel
"Füüsilise tervise näitajate korrelatsioonid", # Joonise pealkiri
luhenda_sagedustabeli_veerunimed(ft_tunnused_numbritena,
"Ft")[[2]]) # Lühendatud veerunimede ja neile vastavate väärtuste vektor
3.2.2.2 Vaimse tervise näitajate korrelatsioonid
Ületunde tegevad (Vt1) inimesed kogevad pigem sageli tööstressi (Vt2; keskmine positiivne seos 0.63), võivad kogeda sagedamini ärevuse või depressioone sümptomeid (Vt3; nõrk positiivne seos 0.23) ja enesetäiendamistegevustega tegeleda (Vt4; nõrk positiivne seos 0.2)
Tööstressi (Vt2) sagedamini kogejatel on pigem sagedamini ärevuse või depressioone sümptome (Vt3; keskmine positiivne seos 0.53).
Hooseisundis töötajad (Vt5) tegalevad pigem rohkem enesetäiendamistegavustega (Vt4; keskmine positiivne seos 0.34), kogevad pigem vähem tööstessi (Vt2; keskmine negatiivne seos -0.32) ja ärevuse või depressioone sümptome (Vt3; keskmine negatiivne seos -0.3) ning võivad harvem ületunded teha (Vt1; nõrk negatiivne seos -0.24).
# Skalaarvastused asendatakse numbritega
vt_tunnused_numbritena <- asenda_skalaartunnused_numbritega(vt_lai_sagedustabel[[1]], # df vastustega
vt_lai_sagedustabel[[2]]) # skalaarvastused
# Luuakse lühendatud veerunimedega sagedustabel
vt_luhendatud_veergudega_sagedustabel <- luhenda_sagedustabeli_veerunimed(vt_tunnused_numbritena,
"Vt")[[1]]
# Lühendatud veerunimedega sagedustabeli põhjal tehakse korrelatsioonitabel
vt_korrelatsioonitabel <- tee_korrelatsioonitabel(vt_luhendatud_veergudega_sagedustabel)
# Korrelatsioonimaatriksi tegemine
tee_korrelatsioonimaatriks(vt_korrelatsioonitabel, # Korrelatsioonitabel
"Vaimse tervise näitajate korrelatsioonid", # Joonise pealkiri
luhenda_sagedustabeli_veerunimed(vt_tunnused_numbritena,
"Vt")[[2]]) # Lühendatud veerunimede ja neile vastavate väärtuste vektor
3.2.2.3 Sotsiaalse tervise näitajate korrelatsioonid
Ülemiste linnaku üritustel osalejad (St4) veedavad pigem sagedamini linnakus aega (St3; keskmine positiivne seos 0.49) ja suhtlevad pigem sagedamini töökaaslastega (St2; keskmine positiivne seos 0.42).
# Skalaarvastused asendatakse numbritega
st_tunnused_numbritena <- asenda_skalaartunnused_numbritega(st_lai_sagedustabel[[1]], # df vastustega
st_lai_sagedustabel[[2]]) # skalaarvastused
# Luuakse lühendatud veerunimedega sagedustabel
st_luhendatud_veergudega_sagedustabel <- luhenda_sagedustabeli_veerunimed(st_tunnused_numbritena,
"St")[[1]]
# Lühendatud veerunimedega sagedustabeli põhjal tehakse korrelatsioonitabel
st_korrelatsioonitabel <- tee_korrelatsioonitabel(st_luhendatud_veergudega_sagedustabel)
# Korrelatsioonimaatriksi tegemine
tee_korrelatsioonimaatriks(st_korrelatsioonitabel, # Korrelatsioonitabel
"Sotsiaalse tervise näitajate korrelatsioonid", # Joonise pealkiri
luhenda_sagedustabeli_veerunimed(st_tunnused_numbritena,
"St")[[2]]) # Lühendatud veerunimede ja neile vastavate väärtuste vektor
2.2.4 Tervisenäitajate korrelatsioonid töötajate vanusega
Ühelgi tervisenäitajal ei ole vanuserühmaga tugevaid seoseid. Vaimse ja sotsiaalse tervise näitajatel oli keskmise ja nõrga tugevusega seosed. Füüsilise tervise näitajatel oli nõrku seoseid.
Vanuserühm 18-30 vajaks rohkem vaimse ja sotsiaalse tervisega seonduavt tuge. Neil võib olla regulaarsem unegraafik (Ft4; nõrk positiivne seos 0.26), kuid nad kogevad pigem sagedamini tööstressi (Vt2; keskmine positiivne seos 0.42), teevad ületunde (Vt1; keskmine positiivne seos 0.37) ja osalevad harvem Ülemiste linnaku üritustel (St4; keskmine negatiivne seos -0.37).
Vanuserühm 30-40 vajaks rohkem töökeskkonnaga seonduavt tuge. Neil oli kõige rohkem seosed sotsiaalse tervise näitajatega: nad osalevad pigem sagedamini Ülemiste linnaku üritustel (St4; keskmine positiivne seos 0.44) ja veedavad linnakus vaba aja veetmisega (St3; keskmine positiivne seos 0.39). Nad võivad sagedamini kaugtööd teha (St1; nõrk positiivne seos 0.24) ja rohkem kui 5 tundi päevas ekraani ees olla (Ft7; nõrk positiivne seos 0.21).
Vanuserühm 40-50 vajaks rohkem füüsilise ja sotsiaalse tervisega seonduavt tuge. Nad teevad pigem harvem ületunde (Vt1; keskmine negatiivne seos -0.3) ja võivad sagedamini töökaaslastega suhelda (St2; nõrk positiivne seos 0.21), kuid võib harvem regulaarselt süüa (Ft6; nõrk negatiivne seos -0.27) ja linnakus vaba aega veeta (St3; nõrk negatiivne seos -0.2) ning sagedamini olla tervisekaebusi (Ft2; nõrk positiivne seos 0.21).
Vanuserühm 50-60 vajaks rohkem töökeskkonna ja füüsilise tervisega seonduvat tuge. nad teeb pigem sagedamini ületunde (Vt1; keskmine positiivne seos 0.37) ja töötab pigem harvem hooseisundis (Vt5; keskmine negatiivne seos -0.31), võib harvem jalgsi, jalgratta või muu kergliikuriga ühest punktist teise liikuda (Ft1; negatiivne nõrk seos -0.28) ja töökaaslastega suhelda (St2; negatiivne nõrk seos -0.28).
Vanuserühm 60-70 vajaks rohkem vaimse tervisega seonduavt tuge. Nad teeb pigem harvem kaugtööd (St1; keskmine negatiivne seos -0.34) ja kogevad pigem harvem tööstressi (Vt2; keskmine negatiivne seos -0.3), võivad harvem kogeda ärevuse või depressiooni sümptomeid (Vt3; nõrk negatiivne suhe -0.24) ja harvem toidukordade vahel näksida (Ft5; nõrk negatiivne suhe -0.21), kuid tegelevad pigem harvem enesetäiendamistegevustega (Vt4; keskmine negatiivne seos -0.34).
ft_vt_st_koos <- reduce(list(ft_luhendatud_veergudega_sagedustabel, vt_luhendatud_veergudega_sagedustabel, st_luhendatud_veergudega_sagedustabel), full_join, by = "Ajatempel")
tee_filtreeritud_korrelatsioonimaatriks(ft_vt_st_koos, tootaja_uldandmed, "Tervisenäitajate ja töötajate vanuse korrelatsioonid")
3.2.2.5 Tervisenäitajate korrelatsioonid ettevõtte andmetega
Ühelgi tervisenäitajal ei ole ettevõtte asukoha, suuruse ega valdkonnaga tugevaid seoseid.
Kodumaiste ettevõtete töötajad võivad sagedamini regulaarselt süüa (Ft6; nõrk positiivne seos 0.25), neil võib olla regulaarne unegraafik (Ft4; nõrk positiivne seos 0.24) ja vähem tervisekaebusi (Ft2; nõrk negatiivne seos -0.27), kuid nad võivad tegeleda vähem aktiivse liikumise/trenniga (Ft3; nõrk negatiivne seos -0.25) ja töötada harvem hooseisundis (Vt5; nõrk negatiivne seos -0.22).
Rahvusvaheliste ettevõtete töötajad võivad harvem ärevuse või depressiooni sümptomeid (Vt3; nõrk negatiivne seos -0.27) kogeda, kuid neil võib sagedmaini olla tervisekaebusi (Ft2; nõrk positiivne seos 0.23).
Mikroettevõtete töötajad võivad sagedamini linnaku üritustel osaleda (St4; nõrk positiivne seos 0.27) ja harvem kaugtööd teha (St1; nõrk negatiivne seos -0.22), kuid ka harvem jalgsi, jalgratta või muu kergliikuriga ühest punktist teise liikuda (Ft1; nõrk negatiivne seos -0.29) ja sagedamini ärevuse või depressiooni sümptomeid (Vt3; nõrk positiivne seos 0.21) kogeda.
Väikeste ettevõtete töötajad võivad sagedamini tegeledea aktiivse liikumise/trenniga (Ft3; nõrk positiivne seos 0.22) ja harvem ületunde (Vt1; nõrk negatiivne seos -0.22) teha, kuid nad on pigem sagedamini rohkem kui 5tundi päevas ekraani ees (Ft7; keskmine positiivne seos 0.35) ja töötavad pigem harvem hooseisundis (Vt5; keskmine negatiivne seos -0.38), võivad sagedamini Nõrku positiivseid seoseid on ja kaugtöö tegemisega (St1; nõrk positiivne seos 0.22) ning negatiivseid seoseid regulaarse unegraafiku (Ft4; nõrk negatiivne seos -0.23), regulaarse söömise (Ft6; nõrk negatiivne seos -0.23) ja
Keskmise suurusega ettevõtete töötajad suhtlevad pigem sagedamini töökaaslastega (St2; keskmine positiivne seos 0.3) ja võivad harvem ärevuse või depressiooni sümptomeid (Vt3; nõrk negatiivne seos -0.27) kogeda.
Suurte ettevõtete töötajad liiguvad pigem sagedamini jalgsi, jalgratta või muu kergliikuriga ühest punktist teise liikuda (Ft1; keskmine positiivne seos 0.32) ja võivad sagedamini linnakus vaba aega veeta (St3; nõrk positiivne seos 0.2), kuid kogevad pigem sagedamini tööstressi (Vt2; keskmine positiivne seos 0.57), teevad ületunde (Vt1; keskmine positiivne seo 0.37) ja suhtlevad pigem harvem töökaaslastega (St2; keskmine negatiivne seos -0.37), võivad sagedamini kogeda ärevuse või depressiooni sümptomeid (Vt3; nõrk positiivne seos 0.26), toidukordade vahel näksida (Ft5; nõrk positiivne seos 0.23) ja võib olla sagedmaini tervisekaebusi (Ft2; nõrk positiivne seos 0.22).
Valdkonna “Riigiteenistus, haldus, sotsiaalsfäär, tervishoid” töötajad võivad sagedamini tegeleda enesetäiendamistegevustega (Vt4; nõrk positiivne seos 0.25), kuid neil on pigem ebaregulaarsem unegraafik (Ft4; keskmine negatiivne seos -0.4), nad teevad pigem sagedamini kaugtööd (St1; keskmine positiivne seos 0.31) ja näksivad toidukordade vahel (Ft5; keskmine positiivne seos 0.3), võivad sagedamni teha ületunde (Vt1; nõrk positiivne seos 0.23) ja harvem tegeleda aktiivse liikumise/trenniga (Ft3; nõrk negatiivne seos -0.2).
Valdkonna “Tööstus, energeetika, ehitus” töötajad kogesid pigem harvem tööstressi (Vt2; keskmine negatiivne seos -0.43), tegid pigem harvem kaugtööd (St1; keskmine negatiivne seos -0.36) ja näksisid toidukordade vahel (Ft5; keskmine negatiivne seos -0.31), neil võis olla harvem tervisekaebusi (Ft2; nõrk negatiivne seos -0.24), nad võisid harvem rohkem kui 5 tundi päevas ekraani ees olla (Ft7; nõrk negatiivne seos -0.24) ja ületunde teha (Vt1; nõrk negatiivne seos -0.24). Seevastu tegeleti pigem harvem enesetäiendamistegevustega (Vt4; keskmine negatiivne seos -0.32).
Valdkonna “Haridus, teadus” töötajad suhtlesid pigem harvem töökaaslastega (St2; keskmine negatiivne seos -0.38) ja osalesid pigem harvem linnaku üritustel (St4; keskmine negatiivne seos -0.36), kogesid pigem sagedamini tööstressi (Vt2; keskmine positiivne seos 0.32), võisid sagedamini ületunde teha (Vt1; nõrk positiivne seos 0.28) ja võisid harvem hooseisundis töötada (Vt5; nõrk negatiivne seos -0.21).
Valdkonna “Telekommunikatsioon, infotehnoloogia” töötajad võisid pigem sagedamini hooseisundis töötada (Vt5; nõrk positiivne seos 0.22), kuid võisid ka sagedamini ärevuse või depressiooni sümptomeid (Vt3; nõrk positiivne seos 0.27) kogeda, rohkem kui 5 tundi päevas ekraani ees olla (Ft7; nõrk positiivne seos 0.2) ja harvem jalgsi, jalgratta või muu kergliikuriga ühest punktst teise liikuda (Ft1; nõrk negatiivne seos -0.2).
Valdkonna “Teenindus, kaubandus, transport” töötajad võisid sagedamini töökaaslastega suhelda (St2; nõrk positiivne seos 0.23) ja linnaku üritustel osaleda (St4; nõrk positiivne seos 0.23) ning harvem ületunde teha (Vt1; nõrk negatiivne seos -0.24), kuid neil võis olla sagedamini tervisekaebusi (Ft2; nõrk positiivne seos 0.29).
Valdkonna “Pangandus, kindlustus, kinnisvara” töötajad tegelesid pigem sagedamini enesetäiendamistegevustega (Vt4; keskmine positiivne seos 0.38), võisid harvem tööstressi (Vt2; nõrk negatiivne seos -0.27) kogeda, rohkem kui 5 tundi päevas ekraani ees olla (Ft7; nõrk negatiivne seos -0.24) ning ületunde (Vt1; nõrk negatiivne seos -0.24) ja kaugtööd teha (St1; nõrk negatiivne seos -0.22).
tee_filtreeritud_korrelatsioonimaatriks(ft_vt_st_koos, ettevotte_uldandmed, "Tervisenäitajate ja ettevõtte andmete korrelatsioonid") + scale_y_discrete(labels=c("Kodumaine ettevõte", "Rahvusvaheline\nettevõte", "Suur ettevõte", "Keskmise suurusega\nettevõte", "Väike ettevõte", "Mikroettevõte", "Pangandus, kindlustus,\nkinnisvara", "Teenindus, kaubandus,\ntransport", "Telekommunikatsioon,\ninfotehnoloogia", "Haridus, teadus", "Tööstus, energeetika,\nehitus", "Riigiteenistus, haldus,\nsotsiaalsfäär, tervishoid")) + theme(axis.text.y = element_text(size = rel(1)), axis.text.x = element_text(size = rel(1)))
3.2.2.6 Ühendatud korrelatsioonimaatriks
Füüsilise, vaimse ja sotsiaalse tervise näitajad
tee_filtreeritud_korrelatsioonimaatriks(ft_luhendatud_veergudega_sagedustabel, merge(vt_luhendatud_veergudega_sagedustabel, st_luhendatud_veergudega_sagedustabel, by = "Ajatempel"), "Füüsilise, vaimse ja sotsiaalse tervise näitajate korrelatsioonid")
\(~\)
3.2.3 Hobid
3.2.3.1 Hobide jaotus
Peamised hobid on aktiivne liikumine ja lugemine.
hobid1 <- read_tsv("andmed/kysitlus - Hobid.tsv", show_col_types = FALSE)
hobid_pikk_sagedustabel <- tee_skalaarkysimuste_pikk_sagedustabel(hobid1, "Ajatempel")
hobid_pikk_sagedustabel <- hobid_pikk_sagedustabel %>%
mutate(`Sagedus` = ifelse(!is.na(`Sagedus`), 1, `Sagedus`)) %>%
drop_na()
uhendtabel_hobid_uldanded <- merge(hobid_pikk_sagedustabel, df_new_1[, c("Ajatempel", "Ettevõtte suurus", "Ettevõtte tüüp", "Ettevõtte valdkond", "Sugu", "Vanus")], by= "Ajatempel")
hobid_sagedustabel_summadega <- loenda_pika_sagedustabeli_veerge(hobid_pikk_sagedustabel, NULL)
joonis(hobid_sagedustabel_summadega, "Hobi tüüp", "Hobide jaotus", y_veerg = "n", sisu_veerg = "variable") + theme(axis.text.x = element_blank(),
axis.text.y = element_blank(),
axis.ticks = element_blank())
3.2.3.2 Hobide jaotus vanuserühma järgi
# Hobide ja ettevõtte suuruste jaotuse põhjal dataFramei tegemine
hobid_sugu <- uhendtabel_hobid_uldanded %>%
count(`Vanus`, `variable`) # Hobide tüüpide loendamine
# joonise tegemine
joonis(hobid_sugu, "Hobi tüüp", "Hobide jaotus vanuserühma järgi",
x_veerg = "Vanus", y_veerg = "n", sisu_veerg = "variable",
xtelg = "Vanuserühm", ytelg = "Esinemiste hulk") 
3.2.3.3 Hobide jaotus ettevõtte asukoha järgi
# Hobide ja ettevõtte tüüpide jaotuse põhjal dataFramei tegemine
hobid_tyyp <- uhendtabel_hobid_uldanded %>%
count(`Ettevõtte tüüp`, `variable`) # Hobide tüüpide loendamine
# joonise tegemine
joonis(hobid_tyyp, "Hobi tüüp", "Hobide jaotus ettevõtte asukoha järgi",
x_veerg = "Ettevõtte tüüp", y_veerg = "n", sisu_veerg = "variable",
xtelg = "Ettevõtte tüüp", ytelg = "Esinemiste hulk") + scale_x_discrete(limits=c("Kodumaine ettevõte", "Rahvusvaheline ettevõte", "Ettevõtte tüüpi pole määratud"))
3.2.3.4 Hobide jaotus ettevõtte suuruse järgi
# Hobide ja ettevõtte suuruste jaotuse põhjal dataFramei tegemine
hobid_suurus <- uhendtabel_hobid_uldanded %>%
count(`Ettevõtte suurus`, `variable`) # Hobide tüüpide loendamine
# joonise tegemine
joonis(hobid_suurus, "Hobi tüüp", "Hobide jaotus ettevõtte suuruse järgi",
alapealkiri = paste(c("Mikroettevõte (< 10 töötajat)", "Väike ettevõte (< 50 töötajat)", "Keskmise suurusega ettevõte (< 250 töötajat)", "Suur ettevõte (> 250 töötajat)"), collapse = "\n"),
x_veerg = "Ettevõtte suurus", y_veerg = "n", sisu_veerg = "variable",
xtelg = "Ettevõtte suurus", ytelg = "Esinemiste hulk") + scale_x_discrete(limits=c("Mikroettevõte (< 10 töötajat)", "Väike ettevõte (< 50 töötajat)", "Keskmise suurusega ettevõte (< 250 töötajat)", "Suur ettevõte (> 250 töötajat)", "Ettevõtte suurust pole määratud"), labels=c("Mikroettevõte", "Väike ettevõte", "Keskmise\nsuurusega\nettevõte", "Suur ettevõte", "Ettevõtte suurust\npole määratud"))
3.2.3.5 Hobide jaotus ettevõtte valdkonna järgi
# Hobide ja ettevõtte suuruste jaotuse põhjal dataFramei tegemine
hobid_ettevotte_valdkond <- uhendtabel_hobid_uldanded %>%
count(`Ettevõtte valdkond`, `variable`) # Hobide tüüpide loendamine
# joonise tegemine
joonis(hobid_ettevotte_valdkond, "Hobi tüüp", "Hobide jaotus ettevõtte valdkonna järgi",
x_veerg = "Ettevõtte valdkond", y_veerg = "n", sisu_veerg = "variable",
xtelg = "Ettevõtte suurus", ytelg = "Esinemiste hulk") + scale_x_discrete(limits=c("Haridus, teadus", "Pangandus, kindlustus, kinnisvara", "Riigiteenistus, haldus, sotsiaalsfäär, tervishoid", "Teenindus, kaubandus, transport", "Telekommunikatsioon, infotehnoloogia", "Tööstus, energeetika, ehitus"), labels=c("Haridus,\nteadus", "Pangandus,\nkindlustus,\nkinnisvara", "Riigiteenistus,\nhaldus,\nsotsiaalsfäär,\ntervishoid", "Teenindus,\nkaubandus,\ntransport", "Telekommunikatsioon,\ninfotehnoloogia", "Tööstus,\nenergeetika,\nehitus"))
\(~\)
3.2.4 Hobide korrelatsioonid
3.2.4.1 Hobide korrelatsioonid
Enesearenduslike hobidega (H2) tegelejad tegelesid piged sagedamini lugemise (H5; keskmine positiivne seos 0.35) ning sotsiaalse suhtluse ja perega seonduvate tegevustega (H6; keskmine positiivne seos 0.35) ning võisid sagedamini tegeleda aktiivsete tegevustega (H1; nõrk positiivne seos 0.25).
Kultuuri ja meelelahtusega seonduvate tegevustega (H3) tegelejad võisid harvemini sotsiaalse suhtluse ja perega seonduvate tegevustega (H6; nõrk negatiivne seos -0.21) tegeleda.
# Skalaarvastused asendatakse numbritega
hobid_tunnused_numbritena <- asenda_skalaartunnused_numbritega(hobid1, NULL) # df vastustega
# Luuakse lühendatud veerunimedega sagedustabel
hobid_luhendatud_veergudega_sagedustabel <- luhenda_sagedustabeli_veerunimed(hobid_tunnused_numbritena,
"H")[[1]]
# Lühendatud veerunimedega sagedustabeli põhjal tehakse korrelatsioonitabel
hobid_korrelatsioonitabel <- tee_korrelatsioonitabel(hobid_luhendatud_veergudega_sagedustabel)
# Korrelatsioonimaatriksi tegemine
tee_korrelatsioonimaatriks(hobid_korrelatsioonitabel, # Korrelatsioonitabel
"Hobide korrelatsioonid", # Joonise pealkiri
luhenda_sagedustabeli_veerunimed(hobid_tunnused_numbritena, "H")[[2]]) # Lühendatud veerunimede ja neile vastavate väärtuste vektor
3.2.4.2 Hobide korrelatsioonid füüsilise tervise näitajatega
Mõned hobid on füüsilise aktiivsuse ja näksimisega seotud:
Lugejad (H5): tegelevad pigem sagedamini aktiivse liikumise/trenniga (Ft3; positiivne kesmine seos 0.3), kuid on pigem sagedasemad toidukordade vahel näksijad (Ft5; positiivne keskmine seos 0.33).
Aktiivsete hobide (H1) harrastajad on tegelevad pigem sagedamini aktiivse liikumise/trenniga (Ft3; 0.38), mis annab mõista, et paljud liiguvad seoses oma hobidega. Samuti võivad nad sagedamini toidukordade vahel näksida (Ft5; nõrk positiivne seos 0.21), kuid tuleb silmas pidada asjaolu, et aktiivne liikumine suurendab energiavajadust, mistõttu ei pruugi korrelatsioon liikumise ja näksimise vahel antud kontekstis negatiivse tähendusega olla.
Enesearenduslike tegevuste (H2) harrastajad võivad sagedamini toidukordade vahel näksida (Ft5; nõrk positiivne seos 0.27) ja harvem jalgsi, jalgratta või muu kergliikuriga ühest punktst teise liikuda (Ft1; nõrk negatiivne seos -0.21).
Mõned hobid on seotud ka negatiivsete tervisenäitajatega:
Tervisekaebusi (Ft2) on pigem sagedamini loovate tegevuste harrastajatel (H4; keskmine positiivne seos 0.55) ning võib olla sagedamini ka lugejatel (H5; 0.28).
Sotsiaalse suhtluse ja perega seonduvate tegevuste (H6) tegijatel on pigem ebaregulaarsem unegraafik (Ft4; keskmine negatiivne seos -0.32).
tee_filtreeritud_korrelatsioonimaatriks(hobid_luhendatud_veergudega_sagedustabel, ft_luhendatud_veergudega_sagedustabel, "Hobide ja füüsilise tervise näitajate korrelatsioonid")
3.2.4.3 Hobide korrelatsioonid vaimse tervise näitajatega
Vaimsed hobid seonduvad eneseäiendamisega: Enesetäiendamistegevustega (Vt4) tegelevad pigem sagedamini kultuuri ja meelelahtusega seonduvate hobide harrastajad (H3; keskmine positiivne seos 0.53) ja lugejad (H5; keskmine positiivne seos 0.3).
Vaimse tervise riskitegurite maandamiseks harrastatate teatud hobisid:
Ärevuse või depressiooni sümptomeid (Vt3) kogevad pigem sagaedamini enesearenduslike tegevustega tegelejad (H2; keskmine positiivne seos 0.44) ja lugejad (H5; keskmine positiivne seos 0.53) ning võivad kogeda sagedamini aktiivsete tegevustega tegelejad (H1; nõrk positiivne seos 0.24). Sotsiaalse suhtluse ja perega seonduvate tegevustega teglejad (H6; nõrk negatiivne seos -0.29) võivad neid aga harvem kogeda.
Aktiivsete hobide (H1) harrastajad kogevad pigem sagedamini tööstressi (Vt2; keskmine positiivne seos 0.36) ja võivad harvemini hooseisundis töötada (Vt5; nõrk negatiivne seos -0.21).
Enesearenduslike tegevustega (H2) tegelejad kogevad samuti pigem sagedamini tööstressi (Vt2; keskmine positiivne seos 0.3)
tee_filtreeritud_korrelatsioonimaatriks(hobid_luhendatud_veergudega_sagedustabel, vt_luhendatud_veergudega_sagedustabel, "Hobide ja vaimse tervise näitajate korrelatsioonid")
3.2.4.4 Hobide korrelatsioonid sotsiaalse tervise näitajatega
Korrelatsioonianalüüsist ilmneb, et linnakus on tõenäosliselt piisavalt võimalusi seltsimiseks aktiivsetele inimestele ja linnakut tajutakse kohana, kus pere ja sõpradega olla:
Aktiivsete hobide harrastajad (H1) veedavad pigem sagedamini linnakus vaba aega (St3; keskmine positiivne seos 0.32) ning võivad sagedamini töökaaslastega suhelda (St2; 0.25).
Sotsiaalse suhtluse ja perega seonduvate tegevustega (H6) tegelejad osalevad pigem sagedamini linnaku üritustel (St4; keskmine positiivne seos 0.45) ja veedavad linnakus vaba ega (St3; keskmine positiivne seos 0.33).
Linnakus võib aga puudust olla kultuuri ja meelelahutuse ning enesearendusega seonduvatest võimalustest:
Kultuuri ja meelelahutusega seonduvatel tegevuste harrastajad (H3) suhtlevad pigem harvem töökaaslastega (St2; keskmine negatiivne seos -0.42), osalevad pigem harvem linnaku üritustel (St4; keskmine negatiivne seos -0.32) ja võivad harvem linnakus vaba aega veeta (St3; nõrk negatiivne seos -0.2).
Enesearenduslike tegevustega (H2) tegelejad võivad harvemini linnakus vaba aega veeta (St3; nõrk positiivne seos 0.25).
Kaugtööd (St1) võivad sagedamini teha aktiivsete hobidega inimesed (H1; nõrk positiivne seos 0.22) ja harvem lugejad (H5; nõrk negatiivne seos -0.29).
tee_filtreeritud_korrelatsioonimaatriks(hobid_luhendatud_veergudega_sagedustabel, st_luhendatud_veergudega_sagedustabel, "Hobide ja sotsiaalse tervise näitajate korrelatsioonid")
3.2.4.5 Hobide korrelatsioonid töötajate vanusega
Kuna kõige rohkem on selstsimiseks võimalusi aktiivsete ja sotsiaalsete hobide harrastajatele, ei pruugi linnakus kõigile vanuserühmadele piisavalt võimalusi olla:
Vanusreühmas 18-30 ei ole kindlaid hobisid välja toodud. On mingi võimalus, et tegeldakse sagedamini lugemise (H5; väga nõrk positiivne seos 0.16) ja enesearenduslike tegevustega (H2; väga nõrk positiivne seos 0.14) ning harvemini sotsiaalse suhtluse ja perega seonduvate tegevustega (H6; väga nõrk negatiivne seos -0.17). Antud vanuserühm vajaks rohkem vaimse ja sotsiaalse tervisega seonduavt tuge (2.2.4), seega neile võiks luua võimalusi sotsiaalsete ja vaimset tevrist toetavate hobidega tegeleda.
Vanusreühm 50-60 tegeleb pigem sagedamini kultuuri ja meelelahutusega seonduvate tegevustega (H3; keskmine positiivne seos 0.54) ning võib harvem tegeleda lugemisega (H5; nõrk negatiivne seos -0.23). Antud vanuserühm vajaks rohkem füüsilise tervisega seonduvattuge (2.2.4), seega neile võiks luua võimalusi aktiivsete hobidega tegeleda.
Vanusreühm 60-70 võib harvem tegeleda aktiivsete tegevuste (H1; nõrk negatiivne seos -0.29) ja lugemisega (H5; nõrk negatiivne seos -0.2). Antud vanuserühm vajaks rohkem vaimse tervisega seonduavt tuge (2.2.4), seega neile võiks luua võimalusi vaimset tevrist toetavate hobidega tegeleda.
Mõnele vanusetühmale on linnaus tõenäoliselt piisavalt võimalusi:
Vanusreühm 30-40 tegeleb pigem sagedamini enesearenduslike tegevustega (H2; keskmine positiivne seos 0.35) ja võib sagedamini tegeleda sotsiaalse suhtluse ja perega seonduvate tegevustega (H6; nõrk positiivne seos 0.26). Antud vanuserühm on kõige sotsiaalsem (maatriks 2.2.4).
Vanusreühm 40-50 tegeleb pigem sagedamini loovate tegevustega (H4; nõrk positiivne seos 0.22) ning harvem enesearenduslike tegevuste (H2; keskmine negatiivne seos -0.31) ning kultuuri ja meelelahutusega seonduvate tegevustega (H3; nõrk negatiivne seos -0.22). Antud vanuserühm vajaks rohkem füüsilise tervisega seonduvat tuge (2.2.4), seega neile võiks luua võimalusi aktiivsete hobidega tegeleda.
tee_filtreeritud_korrelatsioonimaatriks(hobid_luhendatud_veergudega_sagedustabel, tootaja_uldandmed, "Hobide ja töötajate vanuse korrelatsioonid")
3.2.4.6 Hobide korrelatsioonid ettevõtte andmetega
Kodumaiste ettevõtete töötajad võivad sagedamini enesearenduslike tegevustega (H2; nõrk positiivne seos 0.2) tegeleda.
Rahvusvaheliste ettevõtete töötajad võivad harvemini enesearenduslike tegevustega (H2; nõrk negatiivne seos -0.21) tegeleda.
Väikeste ettevõtete töötajad võivad harvemini loovaid hobisid (H4; nõrk negatiivne seos -0.21) harrastada.
Keskmise suurusega ettevõtete töötajad harrastavad pigem sagedamini loovaid hobisid (H4; keskmine positiivne seos 0.33) ning loevad pigem harvem (H5; keskmine negatiivne seos -0.44) võivad harvem enesearenduslike tegevustega (H2; nõrk negatiivne seos -0.21) tegelededa.
Valdkonna “Riigiteenistus, haldus, sotsiaalsfäär, tervishoid” töötajad võivad sagedmaini harrastada aktiivseid (H1; nõrk positiivne seos 0.21) ja enesearenduslikke (H2; nõrk positiivne seos 0.2) tegevusi ning harvem loovaid tegevusi (H4; nõrk negatiivne seos -0.21).
Valdkonna “Tööstus, energeetika, ehitus” töötajad võivad harvem lugeda (H5; nõrk negatiivne seos -0.29).
Valdkonna “Haridus, teadus” töötajad tegelevad pigem sagedamini kultuuri ja meelelahtusega seonduvate tegevustega (H3; keskmine positiivne seos 0.38) ja võivad harvem tegeleda sotsiaalse suhtluse ja perega seonduvate tegevustega (H6; nõrk negatiivne seos -0.22).
Valdkonna “Telekommunikatsioon, infotehnoloogia” töötajad võivad harvem tegeleda aktiivsete tegevustega (H1; nõrk negatiivne seos -0.29).
Valdkonna “Teenindus, kaubandus, transport” töötajad tegelevad pigem sagedamini sotsiaalse suhtluse ja perega seonduvate tegevustega (H6; keskmine positiivne seos 0.49) ja võivad harvem tegeleda aktiivsete tegevustega (H1; nõrk positiivne seos 0.25).
Valdkonna “Pangandus, kindlustus, kinnisvara” töötajad võivad sagedamini tegeleda lugemiseg (H5; nõrk positiivne seos 0.24)
tee_filtreeritud_korrelatsioonimaatriks(hobid_luhendatud_veergudega_sagedustabel, ettevotte_uldandmed, "Hobide ja ettevõtte andmete korrelatsioonid") + scale_y_discrete(labels=c("Kodumaine ettevõte", "Rahvusvaheline\nettevõte", "Suur ettevõte", "Keskmise suurusega\nettevõte", "Väike ettevõte", "Mikroettevõte", "Pangandus, kindlustus,\nkinnisvara", "Teenindus, kaubandus,\ntransport", "Telekommunikatsioon,\ninfotehnoloogia", "Haridus, teadus", "Tööstus, energeetika,\nehitus", "Riigiteenistus, haldus,\nsotsiaalsfäär, tervishoid")) + theme(axis.text.y = element_text(size = rel(1)), axis.text.x = element_text(size = rel(1)))
3.2.5 Millistest tervist toetavatest võimalustest hetkel puudust tunned?
3.2.5.1 Vastused
Peamiselt tuntakse puudust sportimisvõimalustest.
ttv <- read_tsv("andmed/kysitlus - Puudus tervist toetavatest võimalustest.tsv", show_col_types = FALSE)
ttv_pikk_sagedustabel <- tee_skalaarkysimuste_pikk_sagedustabel(ttv, "Ajatempel")
ttv_pikk_sagedustabel <- ttv_pikk_sagedustabel %>%
mutate(`Sagedus` = ifelse(!is.na(`Sagedus`), 1, `Sagedus`))
ttv_sagedustabel_summadega <- loenda_pika_sagedustabeli_veerge(ttv_pikk_sagedustabel, NULL)
uhendtabel_ttv_uldandmed <- merge(ttv_pikk_sagedustabel, df_new_1[, c("Ajatempel", "Ettevõtte suurus", "Ettevõtte tüüp", "Ettevõtte valdkond", "Vanus")], by = "Ajatempel")
joonis(ttv_sagedustabel_summadega, "Võimaluse tüüp", "Millistest tervist toetavatest võimalustest hetkel puudust tunned?", y_veerg = "n", sisu_veerg = "variable") + theme(
axis.text.x = element_blank())
3.2.5.2 Vastused ettevõtte asukoha järgi
# Puuduolevate võimaluste ja ettevõtte tüübi jaotuse põhjal sagedustabeli tegemine
puudus_voimalustest_tyyp <- uhendtabel_ttv_uldandmed %>%
count(`Ettevõtte tüüp`, `variable`)
# Joonise tegemine
joonis(puudus_voimalustest_tyyp, "Võimaluse tüüp", "Millistest tervist toetavatest võimalustest hetkel puudust tunned?", alapealkiri = "Ettevõtte asukoha järgi",
x_veerg = "Ettevõtte tüüp", y_veerg = "n", sisu_veerg = "variable",
xtelg = "Ettevõtte asukoht", ytelg = "Esinemiste hulk")
3.2.5.3 Vastused ettevõtte suuruse järgi
Väikestes ettevõtetes tuntalse peamiselt puudust tervishoiuvõimlaustest ning keskmise suurusega ettevõtetes sportimisvõimalustest. Tulemused on Tervisemudeliga kooskõlas.
# Puuduolevate võimaluste ja ettevõtete suuruste jaotuse põhjal dataframei tegemine
puudus_voimalustest_suurus <- uhendtabel_ttv_uldandmed %>%
count(`Ettevõtte suurus`, `variable`) # loendamine
# joonise tegemine
joonis(puudus_voimalustest_suurus, "Võimaluse tüüp", "Millistest tervist toetavatest võimalustest hetkel puudust tunned?", alapealkiri = "Ettevõtte suuruse järgi",
x_veerg = "Ettevõtte suurus", y_veerg = "n", sisu_veerg = "variable",
xtelg = "Ettevõtte suurus", ytelg = "Esinemiste hulk") + scale_x_discrete(limits=c("Mikroettevõte (< 10 töötajat)", "Väike ettevõte (< 50 töötajat)", "Keskmise suurusega ettevõte (< 250 töötajat)", "Suur ettevõte (> 250 töötajat)", "Ettevõtte suurust pole määratud"), labels=c("Mikroettevõte", "Väike ettevõte", "Keskmise\nsuurusega\nettevõte", "Suur ettevõte", "Ettevõtte suurust\npole määratud"))
3.2.5.4 Puuduolevate tervist toetavate võimaluste korrelatsioonid
Vaimse tervisega seonduvatest võimalustest puudust tundjad tunnevad pigem harvem füüsilise tervisega seonduvatest võimalustest puudust (keskmine negatiivne seos; -0.33) ja võivad sagedamini töökeskkonnaga seonduvatest võimalustest (nõrk positiivne seos; 0.29) puudust tunda.
# Skalaarvastused asendatakse numbritega
ttv_numbritena <- asenda_skalaartunnused_numbritega(ttv, NULL) # df vastustega
# Luuakse lühendatud veerunimedega sagedustabel
ttv_luhendatud_veergudega_sagedustabel <- luhenda_sagedustabeli_veerunimed(ttv_numbritena,
"TTV")[[1]]
# Lühendatud veerunimedega sagedustabeli põhjal tehakse korrelatsioonitabel
ttv_korrelatsioonitabel <- tee_korrelatsioonitabel(ttv_luhendatud_veergudega_sagedustabel)
# Korrelatsioonimaatriksi tegemine
tee_korrelatsioonimaatriks(ttv_korrelatsioonitabel, # Korrelatsioonitabel
"Puuduolevate tervist toetavate võimaluste korrelatsioonid", # Joonise pealkiri
luhenda_sagedustabeli_veerunimed(ttv_numbritena, "TTV")[[2]]) # Lühendatud veerunimede ja neile vastavate väärtuste vektor
3.2.5.5 Puuduolevate tervist toetavate võimaluste ja füüsilise tervise näitajate korrelatsioonid
Füüsilise tervisega seonduvatest võimalustest puudust tundjad võivad harvemini tegeleda aktiivse liikumise/trenniga (Ft3; nõrk negatiivne seos -0.29) ja neil võib harvemini olla tervisekaebusi (Ft2; nõrk negatiivne seos -0.28).
Töökeskkonnaga seonduvatest võimalustest puudust tundjad võivad harvem jalgsi, jalgratta või muu kergliikuriga ühest punktist teise liikuda (Ft1; nõrk negatiivne seos -0.21).
# Korrelatsioonimaatriksi tegemine
tee_filtreeritud_korrelatsioonimaatriks(ttv_luhendatud_veergudega_sagedustabel, ft_luhendatud_veergudega_sagedustabel, # Korrelatsioonitabel
"Puuduolevate tervist toetavate võimaluste\nja füüsilise tervise näitajate korrelatsioonid") # Joonise pealkiri
3.2.5.6 Puuduolevate tervist toetavate võimaluste ja vaimse tervise näitajate korrelatsioonid
Füüsilise tervisega seonduvatest võimalustest puudust tundjad võivad harvem kogeda ärevuse või depressiooni sümptomeid (Vt3; nõrk negatiivne seos -0.2), teevad pigem sagedamini ületunde (Vt1; keskmine positiivne seos 0.31) ja võivad harvem hooseisundis töötada (Vt5; nõrk negatiivne seos -0.2).
Vaimse tervisega seonduvatest võimalustest puudust tundjad kogevad pigem sagedamini tööstressi (Ft2; keskmine positiivne seos 0.3).
Töökeskkonnaga seonduvatest võimalustest puudust tundjatel võivad sagedamini tegeleda enesetäiendmaistegevustega (Vt4; nõrk positiivne seos 0.2), kogeda tööstressi (Vt2; nõrk positiivne seos 0.21) ja ärevuse või depressiooni sümptomeid (Vt3; nõrk positiivne seos 0.21).
# Korrelatsioonimaatriksi tegemine
tee_filtreeritud_korrelatsioonimaatriks(ttv_luhendatud_veergudega_sagedustabel, vt_luhendatud_veergudega_sagedustabel, # Korrelatsioonitabel
"Puuduolevate tervist toetavate võimaluste ja vaimse tervise näitajate\nkorrelatsioonid") # Joonise pealkiri
3.2.5.7 Puuduolevate tervist toetavate võimaluste ja sotsiaalse tervise näitajate korrelatsioonid
Füüsilise tervisega seonduvatest võimalustest puudust tundjad võivad sagedamini töökaaslastega suhelda (St2; nõrk positiivne seos 0.24) ning harvem linnakus vaba aega veeta (St3; nõrk negatiivne seos -0.24).
Vaimse tervisega seonduvatest võimalustest puudust tundjatel võivad sagedamini linnakus vaba aega veeta (St3; nõrk positiivne seos 0.25).
Töökeskkonnaga seonduvatest võimalustest puudust tundjatel võivad harvem ületunde teha (St1; nõrk negatiivne seos -0.22), pigem harvem töökaaslastega suhelda (St2; keskmine negatiivne seos -0.3) ja võivad harvem linnaku üritustel osaleda (St4; nõrk negatiivne seos -0.25).
# Korrelatsioonimaatriksi tegemine
tee_filtreeritud_korrelatsioonimaatriks(ttv_luhendatud_veergudega_sagedustabel, st_luhendatud_veergudega_sagedustabel, # Korrelatsioonitabel
"Puuduolevate tervist toetavate võimaluste\nja sotsiaalse tervise näitajate korrelatsioonid") # Joonise pealkiri
3.2.5.8 Puuduolevate tervist toetavate võimaluste korrelatsioonid töötajate vanusega
Vanuserühm 40-50 võib harvem töökeskkonnaga seonduvatest võimalustest puudust tunda (TTV3; nõrk negatiivne seos -0.21).
Vanuserühm 50-60 võib sagedamini töökeskkonnaga seonduvatest võimalustest puudust tunda (TTV3; nõrk positiivne seos 0.29).
Vanuserühm 60-70 võib sagedamin füüsilise tervisega seonduvatest võimalustest puudust tunda (TTV1; nõrk positiivne seos 0.21).
tee_filtreeritud_korrelatsioonimaatriks(ttv_luhendatud_veergudega_sagedustabel, tootaja_uldandmed, "Puuduolevate tervist toetavate võimaluste\nkorrelatsioonid töötajate vanusega")
3.2.5.9 Puuduolevate tervist toetavate võimaluste korrelatsioonid ettevõtte andmetega
Kodumaiste ettevõtete töötajad võivad sagedamini töökeskkonnaga seonduvatest võimalustest puudust tunda (TTV3; nõrk positiivne seos 0.27).
Mikroettevõtete töötajad võivad harvem füüsilise tervisega seonduvatest võimalustest puudust tunda (TTV1; nõrk negatiivne seos -0.22)
Väikestel ettevõtetel töötajad võivad sagedamini füüsilise tervisega seonduvatest võimalustest puudust tunda (TTV1; nõrk positiivne seos 0.25) ja harvemini vaimse tervisega seonduvatest võimalustest puudust tunda (TTV2; nõrk negatiivne seos -0.23)
Valdkonna “Haridus, teadus” töötajad võivad sagedamini vaimse tervisega seonduvatest võimalustest puudust tundaa (TTV2; nõrk positiivne seos 0.23)
Valdkonna “Pangandus, kindlustus, kinnisvara” töötajad võivad harvemini füüsilise tervisega seonduvatest võimalustest puudust tunda (TTV1; nõrk negatiivne seos -0.22).
tee_filtreeritud_korrelatsioonimaatriks(ttv_luhendatud_veergudega_sagedustabel, ettevotte_uldandmed, "Puuduolevate tervist toetavate võimaluste korrelatsioonid ettevõtte andmetega") + scale_y_discrete(labels=c("Kodumaine ettevõte", "Rahvusvaheline\nettevõte", "Suur ettevõte", "Keskmise suurusega\nettevõte", "Väike ettevõte", "Mikroettevõte", "Pangandus, kindlustus,\nkinnisvara", "Teenindus, kaubandus,\ntransport", "Telekommunikatsioon,\ninfotehnoloogia", "Haridus, teadus", "Tööstus, energeetika,\nehitus", "Riigiteenistus, haldus,\nsotsiaalsfäär, tervishoid")) + theme(axis.text.y = element_text(size = rel(1)), axis.text.x = element_text(size = rel(1)))
\(~\)
3.3. Huvi tervist toetavate ürituste aspektide vastu
3.3.1 Üldised küsimused
3.3.1.1 Keskkonnamuutuse eeldatav mõju tööstressile
# Ringidiagrammi tegemine
loo_ringdiagramm(kysitlus,
"Kas tunned, et keskkonnamuutus võiks tööstressi vähendada?",
"Kas tunned, et keskkonnamuutus võiks tööstressi vähendada?",
"Arvamus")
3.3.1.2 Töökeskkonna paindlikkus
# Ringidiagrammi tegemine
loo_ringdiagramm(kysitlus,
"Kas sinu töö on selline, et seda oleks võimalik teha mistahes sobivas internetiühendusega keskkonnas?",
"Tööd on võimalik teha mistahes sobivas internetiühendusega keskkonnas",
"Arvamus")
3.3.1.3 Üldiste küsimuste korrelatsioonid tervisenäitajatega
Töötajatel, kes tunnevad, et keskkonnamuutus võiks tööstressi vähendada (ÜK1 - Jah), võib olla regulaarsem unegraafik (Ft4; nõrk positiivne seos 0.21) ning nad võivad sagedamini ületunde teha (St1; nõrk positiivne seos 0.29), toidukordade vahel näksida (Ft5; nõrk positiivne seos 0.25) ja ületunde teha (Vt1; nõrk positiivne seos 0.28)
Töötajatel, kes tunnevad, et keskkonnamuutus ei võiks tööstressi vähendada (ÜK1 - Ei), võivad olla regulaarsemad sööjad (Ft6; nõrk positiivne seos 0.21), nad on pigem sagedamini rohkem kui 5 tundi päevas ekraani ees istujad (Ft7; keskmine positiivne seos 0.48) ja võivad olla sagedamini toidukordade vahel näksijad (Vt5; nõrk positiivne seos 0.23) ning neil võib olla sagedamini tervisekaebusi (Ft2; nõrk positiivne seos 0.27).
Töötjad, kelle töö on selline, mida on võimalik teha mistahes sobiavs internetiühendusega keskkonnas (ÜK2 - Jah), tegelevad pigem sagedamini aktiivnse liikumise/trenniga (Ft3; keskmine positiivne seos 0.34) ja teevad harvem ületunde (Vt1; keskmine negatiivne seos -0.39), on ebaregulaarsema unegraafiku (Ft4; nõrk negatiivne seos -0.24) ja söömisega (Ft6; nõrk negatiivne seos -0.26).
Töötjad, kelle töö on selline, mida pole võimalik teha mistahes sobiavs internetiühendusega keskkonnas (ÜK2 - Ei) teevad pigem harvem ületööd (St1; keskmine negatiivne seos -0.36), suhtlevad pigem harvem töökaaslastega (St2; keskmine negatiivne seos -0.3), tegelevad pigem harvem enesetäiendmaistegevustega (Vt4; keskmine negatiivne seos -0.32) ja võivad harvem linnaku üritustel osaleda (St4; nõrk negatiivne seos -0.25).
Töötjad, kelle töö on selline, mille vastavus keskkonnale oleneb keskkonnast või tööülesandest (ÜK2 - Oleneb) teevad pigem sagedamini ületunde (Vt1; keskmine positiivne seos 0.43), võivad harvem tegeleda aktiivse liikumise/trenniga (Ft3; nõrk negatiivne seos -0.29) ja sagedmain ikogeda tööstressi (Vt2; nõrk positiivne seos 0.24).
uhendatud_uldised_kusimused <- uhendatud_veerud_arvulisteks_tunnusteks(kysitlus[, c("Ajatempel", "Kas tunned, et keskkonnamuutus võiks tööstressi vähendada?",
"Kas sinu töö on selline, et seda oleks võimalik teha mistahes sobivas internetiühendusega keskkonnas?")] )
colnames(uhendatud_uldised_kusimused) <- c("Ajatempel", "ÜK1 - Jah", "ÜK1 - Ei", "ÜK2 - Jah", "ÜK2 - Oleneb", "ÜK2 - Ei") #TM1 - töövõime
#TM2 - stressitase
tee_filtreeritud_korrelatsioonimaatriks(ft_vt_st_koos, uhendatud_uldised_kusimused, "Üldiste küsimuste korrelatsioonid tervisenäitajatega") + labs(subtitle = paste(c("ÜK1 - Kas tunned, et keskkonnamuutus võiks tööstressi vähendada?", "ÜK2 - Kas sinu töö on selline, et seda oleks võimalik teha mistahes sobivas\ninternetiühendusega keskkonnas?"), collapse = "\n")) + theme(axis.text.y = element_text(size = rel(1)), axis.text.x = element_text(size = rel(1)))
3.3.1.4 Üldiste küsimuste korrelatsioonid töötajate vanusega
Vanuserühmal 18-30 võib olla selline töö, mida ei ole võimalik mistahes sobivas internetiühendusega keskkonnas teha (ÜK2; nõrk positiivne seos 0.29). Vanuserühmal 60-70 on suure tõenäosusega selline töö, mida ei ole võimalik mistahes sobivas internetiühendusega keskkonnas (ÜK2; positiivne tugev seos; 0.7).
Vanusetühmal 40-50 on pigem selline töö, mida on võimalik mistahes sobivas internetiühendusega keskkonnas teha (ÜK2; keskmine positiivne seos 0.37). Vanuserühma 50-60 puhul võib töö vastavus keskkonnale oleneda tööülesandest või keskkonast (ÜK2; nõrk positiivne seos 0.29).
tee_filtreeritud_korrelatsioonimaatriks(uhendatud_uldised_kusimused, tootaja_uldandmed, "Üldiste küsimuste korrelatsioonid töötajate vanusega") + labs(subtitle = paste(c("ÜK1 - Kas tunned, et keskkonnamuutus võiks tööstressi vähendada?", "ÜK2 - Kas sinu töö on selline, et seda oleks võimalik teha mistahes sobivas\ninternetiühendusega keskkonnas?"), collapse = "\n")) + scale_x_discrete(labels=c("ÜK1\nJah", "ÜK1\nEi", "ÜK2\nJah", "ÜK2\nOleneb", "ÜK2\nEi")) + theme(axis.text.y = element_text(size = rel(1)), axis.text.x = element_text(size = rel(1)))
3.3.1.5 Üldiste küsimuste korrelatsioonid ettevõtte andmetega
Kodumaiste ettevõtete töötajad tunnevad pigem, et keskkonnamuutus võiks tööstressi vähendada (ÜK1; keskmine positiivne seos 0.49).
Väikeste ettevõtete töötajatel on pigem selline töö, mida on võimalik mistahes sobivas internetiühendusega keskkonnas teha (ÜK2; keskmine positiivne seos 0.6). Keskmise suuresega ettevõtete töötajatel võib olla selline töö, mida on võimalik mistahes sobivas internetiühendusega keskkonnas teha (ÜK2; nõrk positiivne seos 0.24). Suurte ettevõtete töötajate puhul võib töö vastavus keskkonnale oleneda tööülesandest või keskkonast (ÜK2; keskmine positiivne seos 0.33).
Valdkonna “Tööstus, energeetika, ehitus” töötajad võivad tunda, et keskkonnamuutus võiks tööstressi vähendada (ÜK1; nõrk positiivne seos 0.24) ning neil pigem ei ole selline töö, mida on võimalik mistahes sobivas internetiühendusega keskkonnas teha (ÜK2; keskmine positiivne seos 0.47).
Valdkonna “Haridus, teadus” töötajate puhul võib töö vastavus keskkonnale oleneda tööülesandest või keskkonast (ÜK2; nõrk positiivne seos 0.27).
Valdkonna “Telekommunikatsioon, infotehnoloogia” töötajad võivad tunda, et keskkonnamuutus võiks tööstressi vähendada (ÜK1; nõrk positiivne seos 0.2).
Valdkonna “Teenindus, kaubandus, transport” töötajatel võib olla selline töö, mida on võimalik mistahes sobivas internetiühendusega keskkonnas teha (ÜK2; nõrk positiivne seos 0.22).
Valdkonna “Pangandus, kindlustus, kinnisvara” töötajatel on pigem selline töö, mida on võimalik mistahes sobivas internetiühendusega keskkonnas teha (ÜK2; keskmine positiivne seos 0.41).
tee_filtreeritud_korrelatsioonimaatriks(uhendatud_uldised_kusimused, ettevotte_uldandmed, "Üldiste küsimuste korrelatsioonid ettevõtte andmetega") + labs(subtitle = paste(c("ÜK1 - Kas tunned, et keskkonnamuutus võiks tööstressi vähendada?", "ÜK2 - Kas sinu töö on selline, et seda oleks võimalik teha mistahes sobivas\ninternetiühendusega keskkonnas?"), collapse = "\n")) + scale_y_discrete(labels=c("Kodumaine ettevõte", "Rahvusvaheline\nettevõte", "Suur ettevõte", "Keskmise suurusega\nettevõte", "Väike ettevõte", "Mikroettevõte", "Pangandus, kindlustus,\nkinnisvara", "Teenindus, kaubandus,\ntransport", "Telekommunikatsioon,\ninfotehnoloogia", "Haridus, teadus", "Tööstus, energeetika,\nehitus", "Riigiteenistus, haldus,\nsotsiaalsfäär, tervishoid")) + scale_x_discrete(labels=c("ÜK1\nJah", "ÜK1\nEi", "ÜK2\nJah", "ÜK2\nOleneb", "ÜK2\nEi")) + theme(axis.text.y = element_text(size = rel(1)), axis.text.x = element_text(size = rel(1)))
\(~\)
3.3.2 Tööritriidi aspektide eeldatav mõju tööprotsessile ja korrelatsioonid
3.3.2.1 Tööritriidi aspektide eeldatav mõju tööprotsessile
Kõige tähtsamateks tööritriidi aspektideks peetalse regulaarsete tööpauside tegemist ning eesmärkide seadmist ja nende täitmise kontrolli. Mõnevõrra tähtsaks valiti kõige sagedamini struktureeritud päevakava ning tähtsuselt järgmistena eelmainitud aspektid.
list_tr_aspektid <- list("Palun hinda, millisel määral järgmised tööritriidi aspektid sinu tööprotsessi toetada võivad [Ei mõjuta]",
"Palun hinda, millisel määral järgmised tööritriidi aspektid sinu tööprotsessi toetada võivad [Mõnevõrra]",
"Palun hinda, millisel määral järgmised tööritriidi aspektid sinu tööprotsessi toetada võivad [Olulisel määral]")
#sagedustabel_tr_aspektid <- add_row(sagedustabel_tr_aspektid, Sagedus = "Mõnevõrra", variable = "Muu: Tööülesannete teistega jagamine", value = 1)
#sagedustabel_tr_aspektid <- add_row(sagedustabel_tr_aspektid, Sagedus = "Olulisel määral", variable = "Muu: Kovisioon (kolleegidega ja ülemusega)", value = 1)
# Töötritiidi aspektide tähtsuse hinnangu põhjal sagedustabeli tegemine
tr_aspektid_lai_sagedustabel <- tee_skalaarkysimuste_lai_sagedustabel(list_tr_aspektid, ",\\s*(?=[A-ZÄÖÜ])|,(?=[A-ZÄÖÜ])")
tr_aspektid_pikk_sagedustabel <- tee_skalaarkysimuste_pikk_sagedustabel(tr_aspektid_lai_sagedustabel[[1]], "Ajatempel")
tr_aspektid_sagedustabel_summadega <- loenda_pika_sagedustabeli_veerge(tr_aspektid_pikk_sagedustabel, tr_aspektid_lai_sagedustabel[[2]])
joonis(tr_aspektid_sagedustabel_summadega,
"Tööritriidi aspektid",
"Tööritriidi aspektide mõju tööprotsessile",
y_veerg = "n")
3.3.2.2 Tööritriidi aspektide eeldatava mõju korrelatsioonimaatriks
Töötajad, kelle arvates tööülesannete alaülesanneteks jaotamine (Tr3) nende tööprotsessi toetada võib, arvates on pigem suurem mõju ka eesmärkide seadmisel ja nende täitmise kontrollil (Tr1; keskmine positiivne seos 0.65), regulaarsete tööpauside tegemisel (Tr2; keskmine positiivne seos 0.54), mentorite olemasolu (Tr4; keskmine positiivne seos 0.46) ning struktureeritud päevakava (Tr6; keskmine positiivne seos 0.41).
Töötajad, kelle arvates mentorite olemasolu (Tr4) nende tööprotsessi toetada võib, peavad pigem suurema mõjuga aspektideks ka eesmärkide seadmist ja nende täitmise kontrolli (Tr1; keskmine positiivne seos 0.45) ja võivad kasulikusk pidada ka regulaarsete tööpauside tegemist (Tr2; nõrk positiivne seos 0.28).
Töötajad, kelle arvates eesmärkide seadmine ja nende täitmise kontroll (Tr1) nende tööprotsessi toetada võib, võivad pidada kasulikuks ka regulaarsete tööpauside tegemist (Tr2; nõrk positiivne seos 0.26) ja struktureeritud päevakava (Tr6; nõrk positiivne seos 0.25).
# Skalaarvastused asendatakse numbritega
tr_aspektid_numbritena <- asenda_skalaartunnused_numbritega(tr_aspektid_lai_sagedustabel[[1]], # df vastustega
tr_aspektid_lai_sagedustabel[[2]]) # skalaarvastused
# Luuakse lühendatud veerunimedega sagedustabel
tr_aspektid_luhendatud_veergudega_sagedustabel <- luhenda_sagedustabeli_veerunimed(tr_aspektid_numbritena,
"Tr")[[1]]
# Lühendatud veerunimedega sagedustabeli põhjal tehakse korrelatsioonitabel
tr_aspektid_korrelatsioonitabel <- tee_korrelatsioonitabel(tr_aspektid_luhendatud_veergudega_sagedustabel)
# Korrelatsioonimaatriksi tegemine
tee_korrelatsioonimaatriks(tr_aspektid_korrelatsioonitabel, # Korrelatsioonitabel
"Tööritriidi aspektide eeldatava mõju korrelatsioonid", # Joonise pealkiri
luhenda_sagedustabeli_veerunimed(tr_aspektid_numbritena,
"Tr")[[2]]) # Lühendatud veerunimede ja neile vastavate väärtuste vektor
3.3.2.3 Tööritriidi aspektide eeldatava mõju ja füüsilise tervise näitajate korrelatsioonimaatriks
Töötajad, kelle arvates eesmärkide seadmine ja nende täitmise kontroll (Tr1) ning tööülesannete alaülesanneteks jaotamine nende tööprotsessi toetada võib, võivad sagedamini tegeleda aktiivse liikumise/trenniga (Ft3; Tr1 nõrk positiivne seos 0.23, Tr3 nõrk positiivne seos 0.26), toidukordade vahel näksida (Ft5; Tr1 nõrk positiivne seos 0.21, Tr3 keskmine positiivne seos 0.33) ning harvem jalgsi, jalgratta või muu kergliikuriga ühest punktist teise liikuda (Ft1; Tr1 nõrk negatiivne seos -0.22, Tr3 keskmine negatiivne seos -0.33).
Töötajad, kelle arvates regulaarsete tööpauside tegemine (Tr2) nende tööprotsessi toetada võib, võivad sagedamini toidukordade vahel näksida (Ft5; nõrk positiivne seos 0.28).
Töötajad, kelle arvates mentorite olemasolu (Tr4) nende tööprotsessi toetada võib, on pigem sagedamini rohkem kui 5 tundi päevas ekraani ees (Ft7; keskmine positiivne seos 0.32) ning võivad sagedamini olla regulaarse unegraafikuga (Ft4; nõrk positiivne seos 0.26) ja tegeleda aktiivse liikumise/trenniga (Ft3; nõrk positiivne seos 0.23).
Töötajad, kelle arvates piiritletud tööaeg (Tr5) nende tööprotsessi toetada võib, liiguvad pigem sagedamini jalgsi, jalgratta või muu kergliikuriga ühest punktist teise (Ft1; keskmine positiivne seos 0.3), võivad sagedamini rohkem kui 5 tundi päevas ekraani ees (Ft7; nõrk positiivne seos 0.28) ja ebaregulaarse unegraafikuga (Ft4; nõrk negatiivne seos -0.21) olla.
Töötajad, kelle arvates struktureeritud päevakava (Tr6) nende tööprotsessi toetada võib, võivad sagedamini olla rgeulraased sööjad (Ft6; nõrk positiivne seos 0.26), neil võivad sagedamini olla tervisekaebusi (Ft2; nõrk positiivne seos), ebaregulaarsem unegraafiku (Ft4; nõrk negatiivne seos -0.28) ja harvem jalgsi, jalgratta või muu kergliikuriga ühest punktist teise liikuda (Ft1; nõrk negatiivne seos -0.27).
tee_filtreeritud_korrelatsioonimaatriks(tr_aspektid_luhendatud_veergudega_sagedustabel, ft_luhendatud_veergudega_sagedustabel, "Tööritriidi aspektide eeldatava mõju ja füüsilise tervise näitajate\nkorrelatsioonid")
3.3.2.4 Tööritriidi aspektide eeldatava mõju ja vaimse tervise näitajate korrelatsioonimaatriks
Töötrateegiaid rakendavatel töötatajatel on paremad vaimse tervise näitajad:
Töötajad, kelle arvates eesmärkide seadmine ja nende täitmise kontroll (Tr1) nende tööprotsessi toetada võib, võivad sagedamini tegeleda enesetäiendamistegevustega (Vt4; nõrk positiivne seos 0.27) ja harvem teha ületunde (Vt1; nõrk negatiivne seos -0.21).
Töötajad, kelle arvates tööülesannete alaülesanneteks jaotamine (Tr3) nende tööprotsessi toetada võib, tegelevad pigem sagedamini enesetäiendamistegevustega (Vt4; keskmine positiivne seos 0.33).
Töötajad, kelle arvates mentorite olemasolu (Tr4) nende tööprotsessi toetada võib, võivad teha harvem ületunde (Vt1; nõrk negatiivne seos -0.23) ja kogeda harevm tööstressi (Vt2;nõrk negatiivne seos -0.21).
Halvemate vaimse tervisega näitajatega töötajad tunnevad vajadust konkreetsete strateegiate järgi:
Töötajad, kelle arvates tööülesannete alaülesanneteks jaotamine (Tr3) nende tööprotsessi toetada võib võivad sagedamini kogeda ärevuse või depressiooni sümptomeid (Vt3; nõrk positiivne seos 0.24).
Töötajad, kelle arvates piiritletud tööaeg (Tr5) nende tööprotsessi toetada võib, töötavad pigem harvem hooseisundis (Vt5; keskmine negatiivne seos -0.43), kogevad pigem sagedamini ärevuse või depressiooni sümptomeid (Vt3; keskmine positiivne seos 0.39) ja võivad sagedamini kogeda tööstessi (Vt2; nõrk positiivne seos 0.24).
Töötajad, kelle arvates struktureeritud päevakava (Tr6) nende tööprotsessi toetada võib, võivad harvem hooseisundis töötada (Vt5; nõrk negatiivne seos -0.24) ja sagedamini ärevuse või depressiooni sümptomeid (Vt3; nõrk positiivne seos 0.22) kogeda.
tee_filtreeritud_korrelatsioonimaatriks(tr_aspektid_luhendatud_veergudega_sagedustabel, vt_luhendatud_veergudega_sagedustabel, "Tööritriidi aspektide eeldatava mõju ja vaimse tervise näitajate\nkorrelatsioonid")
3.3.2.5 Tööritriidi aspektide eeldatava mõju ja sotsiaalse tervise näitajate korrelatsioonimaatriks
Töötajad, kelle arvates eesmärkide seadmine ja nende täitmise kontroll (Tr1) nende tööprotsessi toetada võib, veedavad pigem sagedamini linnakus vaba aega (St3; keskmine positiivne seos 0.3) ja võivad sagedamini ületunde teha (St1; nõrk positiivne seos 0.25).
Töötajad, kelle arvates regulaarsete tööpauside tegemine (Tr2) nende tööprotsessi toetada võib, võivad sagedamini linnakus vaba aega veeta (St3; nõrk positiivne seos 0.2), aga harvem linnaku üritustel osaleda (St4; nõrk negatiivne seos -0.24).
Töötajad, kelle arvates tööülesannete alaülesanneteks jaotamine (Tr3) nende tööprotsessi toetada võib, võivad sagedamini linnakus vaba aega veeta (St3; nõrk positiivne seos 0.2), aga suhtlevad pigem harvem töökaaslastega (St2; töökaaslastegea -0.31) ja võivad sagedamini ületunde teha (St1; nõrk positiivne seos 0.24).
Töötajad, kelle arvates struktureeritud päevakava (Tr6) nende tööprotsessi toetada võib, võivad sagedamini linnakus vaba aega veeta (St3; nõrk positiivne seos 0.22), aga suhtlevad pigem harvem töökaaslastega (St2; keskmine negatiivne seos -0.48).
tee_filtreeritud_korrelatsioonimaatriks(tr_aspektid_luhendatud_veergudega_sagedustabel, st_luhendatud_veergudega_sagedustabel, "Tööritriidi aspektide eeldatava mõju ja sotsiaalse tervise näitajate\nkorrelatsioonid")
3.3.2.6 Tööritriidi aspektide eeldatava mõju ja töötajate vanuse korrelatsioonimaatriks
Vanuserühma 30-40 arvates pigem toetab mentorite olemasolu (Tr4; keskmine positiivne seos 0.31) nende tööprotessi ja võib toetada ka eesmärkide seadmine ja nende täitmise kontroll (Tr1; nõrk positiivne seos 0.21)
Vanusetühma 50-60 arvates pigem ei toeta mentorite olemasolu (Tr4; keskmine negatiivne seos -0.33) ega eesmärkide seadmine ja nende täitmise kontroll (Tr1; keskmine negatiivne seos -0.31) nende tööprotsessi ning ei pruugi toetada rka egulaarsete tööpauside tegemine (Tr2; nõrk negatiivne seos -0.22).
tee_filtreeritud_korrelatsioonimaatriks(tr_aspektid_luhendatud_veergudega_sagedustabel, tootaja_uldandmed, "Tööritriidi aspektide eeldatava mõju ja töötajate vanuse korrelatsioonid")
3.3.2.7 Tööritriidi aspektide eeldatava mõju ja ettevõtte andmete korrelatsioonimaatriks
Kodumaiste ettevõtete töötajate arvates võib piiritletud tööaeg (Tr5; keskmine positiivne seos 0.37) nende tööprotsessi pigem toetada.
Rahvusvaheliste ettevõtete töötajate arvates ei pruugi piiritletud tööaeg (Tr5; nõrk negatiivne seos -0.29) nende tööprotsessi toetada.
Mikroettevõtete töötajate arvates regulaarsete tööpauside tegemine (Tr2; keskmine negatiivne seos -0.4) pigem ei toeta nende tööprotsessi ning ei pruugi toetada ka piiritletud tööaeg (Tr5; nõrk negatiivne seos -0.29).
Väikeste ettevõtete töötajate arvates toetavad mentorite olemasolu (Tr4; keskmine positiivne seos 0.42) ja piiritletud tööaeg (Tr5; keskmine positiivne seos 0.32) pigem nende tööprotsessi ning võivad toetada ka tööülesannete alaülesanneteks jaotamine (Tr3; nõrk positiivne seos 0.25) ja regulaarsete tööpauside tegemine (Tr2; nõrk positiivne seos 0.23).
Keskmise suurusega ettevõtete töötajate arvates ei toeta tööülesannete alaülesanneteks jaotamine (Tr3; keskmine negatiivne seos -0.54) mentorite olemasolu (Tr4; keskmine negatiivne seos -0.53), eesmärkide seadmine ja nende täitmise kontroll (Tr1; keskmine negatiivne seos -0.34) ja regulaarsete tööpauside tegemine (Tr2; keskmine negatiivne seos -0.4) pigem nende tööprotsessi.
Suurte ettevõtete töötajate arvates võib piiritletud tööaeg (Tr5; keskmine positiivne seos 0.23) nende tööprotsessi toetada.
Valdkonna “Riigiteenistus, haldus, sotsiaalsfäär, tervishoid” töötajate arvates võivad nende tööprotsessi toetada tööülesannete alaülesanneteks jaotamine (Tr3; nõrk positiivne seos 0.22) ja regulaarsete tööpauside tegemine (Tr2; nõrk positiivne seos 0.2).
Valdkonna “Tööstus, energeetika, ehitus” töötajate arvates ei pruugi regulaarsete tööpauside tegemine (Tr2; nõrk negatiivne seos -0.29) nende tööprotsessi toetada.
Valdkonna “Haridus, teadus” töötajate arvates toetab struktureeritud päevakava (Tr6; keksmine positiivne seos 0.31) pigem nende tööprotsessi.
Valdkonna “Telekommunikatsioon, infotehnoloogia” töötajate arvates ei pruugi regulaarsete tööpauside tegemine (Tr2; nõrk negatiivne seos -0.28) nende tööprotsessi toetada.
Valdkonna “Teenindus, kaubandus, transport” töötajate arvates pigem ei toeta tööülesannete alaülesanneteks jaotamine (Tr3; nõrk positiivne seos 0.22) ega struktureeritud päevakava (Tr6; keksmine positiivne seos 0.31) nende tööprotsessi ning ei pruugi toetada ka eesmärkide seadmine ja nende täitmise kontroll (Tr1; nõrk negatiivne seos -0.27) ega regulaarsete tööpauside tegemine (Tr2; nõrk negatiivne seos -0.25).
Valdkonna “Pangandus, kindlustus, kinnisvara” töötajate arvates toetab tööülesannete alaülesanneteks jaotamine (Tr3; nõrk positiivne seos 0.31) pigem nende tööprotsessi ja võib toetada ka regulaarsete tööpauside tegemine (Tr2; nõrk positiivne seos 0.27).
tee_filtreeritud_korrelatsioonimaatriks(tr_aspektid_luhendatud_veergudega_sagedustabel, ettevotte_uldandmed, "Tööritriidi aspektide eeldatava mõju\nja ettevõtte andmete korrelatsioonid") + scale_y_discrete(labels=c("Kodumaine ettevõte", "Rahvusvaheline\nettevõte", "Suur ettevõte", "Keskmise suurusega\nettevõte", "Väike ettevõte", "Mikroettevõte", "Pangandus, kindlustus,\nkinnisvara", "Teenindus, kaubandus,\ntransport", "Telekommunikatsioon,\ninfotehnoloogia", "Haridus, teadus", "Tööstus, energeetika,\nehitus", "Riigiteenistus, haldus,\nsotsiaalsfäär, tervishoid")) + theme(axis.text.y = element_text(size = rel(1)), axis.text.x = element_text(size = rel(1)))
\(~\)
3.3.3 Tööritriidil osalemise tõenäosust suurendavad tegurid ja korrelatsioonid
3.3.3.1 Osalemise tõenäosust suurendavad tegurid
Tööritriidil osalemist mõjutavad kõige rohkem tööga seonduvad tegurid.
tr_osalemise_tegurid <- read_tsv("andmed/kysitlus - TR osalemine tegurid.tsv", show_col_types = FALSE)
tr_osalemise_tegurid_pikk_sagedustabel <- tee_skalaarkysimuste_pikk_sagedustabel(tr_osalemise_tegurid, "Ajatempel")
tr_osalemise_tegurid_pikk_sagedustabel <- tr_osalemise_tegurid_pikk_sagedustabel %>%
mutate(`Sagedus` = ifelse(!is.na(`Sagedus`), 1, `Sagedus`))
tr_osalemise_tegurid_sagedustabel_summadega <- loenda_pika_sagedustabeli_veerge(tr_osalemise_tegurid_pikk_sagedustabel, levels = NULL, kategooriad = TRUE)
#tr_osalemise_tegurid_sagedustabel_summadega
joonis(tr_osalemise_tegurid_sagedustabel_summadega, "Teguri tüüp", "Tööritriidil osalemise tõenäosust mõjutavad tegurid", y_veerg = "n", sisu_veerg = "variable")
3.3.3.2 Osalemise tõenäosust suurendavate tegurite korrelatsioonimaatriks
Peamiselt mõjutavad osalemist korraldamisega seonduvad tegurid:
Kui tööritriidil osalemise tõenäosust mõjutab tööritriidi sisu (TO7), võivad osalemise tõenäosust mõjutada ka sotsiaalsed tegurid (TO1; nõrk positiivne seos 0.25), asukoht (TO5; nõrk positiivne seos 0.2) ja sobiv aeg (TO6; nõrk positiivne seos 0.2).
Kui tööritriidil osalemise tõenäosust mõjutab tööritriidi asukoht (TO5), mõjutab osalemist pigem ka osalustasu suurus (TO2, keksmine positiivne seos 0.36) ja võib mõjutada ka sobiv aeg (TO6; nõrk positiivne seos 0.26).
Kui tööritriidil osalemise tõenäosust mõjutab etteteatamine (TO8), võib osalemist mõjutada ka tööritriidi sobivus töögraafikuga (TO3; nõrk positiivne seos 0.25).
# Skalaarvastused asendatakse numbritega
tr_osalemise_tegurid_numbritena <- asenda_skalaartunnused_numbritega(tr_osalemise_tegurid, # df vastustega
NULL) # skalaarvastused
# Luuakse lühendatud veerunimedega sagedustabel
tr_osalemise_tegurid_luhendatud_veergudega_sagedustabel <- luhenda_sagedustabeli_veerunimed(tr_osalemise_tegurid_numbritena,
"TO")[[1]]
# Lühendatud veerunimedega sagedustabeli põhjal tehakse korrelatsioonitabel
tr_osalemise_tegurid_korrelatsioonitabel <- tee_korrelatsioonitabel(tr_osalemise_tegurid_luhendatud_veergudega_sagedustabel)
# Korrelatsioonimaatriksi tegemine
tee_korrelatsioonimaatriks(tr_osalemise_tegurid_korrelatsioonitabel, # Korrelatsioonitabel
"Tööritriidil osalemise tõenäosust mõjutavate tegurite korrelatsioonid",
luhenda_sagedustabeli_veerunimed(tr_osalemise_tegurid_numbritena,
"TO")[[2]]) # Joonise pealkiri
3.3.3.3 Tööritriidil osalemise tõenäosust suurendavate tegurite ja füüsilise tervise näitajate korrelatsioonimaatriks
Isikilikud tegurid on seotud positiivsete füüsilise tervise näitajatega:
Kui tööritriidil osalemise tõenäosust mõjutavad sotsiaalsed tegurid (TO1), on töötaja pigem harvem rohkem kui 5 tundi päevas ekraani ees (Ft7; keskmine negatiivne seos -0.34), ta võib sagedamini tegeleda aktiivse liikumise/trenniga (Ft3; nõrk positiivne seos 0.25), tal võib olla olla regulaarsem unegraafik (Ft4; nõrk positiivne seos 0.25) ja harvem terviseekaebusi (Ft2; nõrk negatiivne seos -0.21).
Kui tööritriidil osalemise tõenäosust mõjutab osalustasu suurus (TO2), võib töötaja sagedamini jalgratta või muukergliikuriga ühest punktist teise liikuda (Ft1; nõrk positiivne seos 0.21).
Kui tööritriidil osalemise tõenäosust mõjutab sobiv aeg (TO6), tegeleb töötaja pigem sagedamini aktiivse liikumise/trenniga (Ft3; keskmine positiivne seos 0.36).
Tööga seonduvad tegurid ja etteteatamine on seotud negatiivsete füüsilise tervise näitajatega:
Kui tööritriidil osalemise tõenäosust mõjutab sobivus töögraafikuga (TO3), liigub töötaja pigem harvem jalgratta või muukergliikuriga ühest punktist teise liikuda (Ft1; keskmine negatiivne seos -0.36).
Kui tööritriidil osalemise tõenäosust mõjutab asjaolu, et see ei suurenda töökoormust (TO4), on töötaja pigem sagedamini rohkem kui 5 tundi päevas ekraani ees (Ft7; keskmine positiivne seos 0.48), võib harvem tegeleda aktiivse liikumise/trenniga (Ft3; nõrk negatiivne seos -0.29) ja tal võib olla ebaregulaarsem unegraafik (Ft4; nõrk negatiivne seos -0.21).
Kui tööritriidil osalemise tõenäosust mõjutab etteteatamine (TO8), on töötaja pigem ebaregulaarsem sööja (Ft6; keskmine negatiivne seos -0.44) ja ebaregulaarsema unegraafikuga (Ft4; keskmine negatiivne seos -0.34) ning tal võib olla sagedamini terviseakebusi (Ft2; nõrk positiivne seos 0.22)
Korraldamisega seonduvad teguritest on tööritriidi sisu seotud positiivsete füüsilise tervise näitajatega:
Kui tööritriidil osalemise tõenäosust mõjutab tööritriidi sisu (TO7), näksib töötaja pigem harvem toidukordade vahel (Ft5; keskmine negatiivne seos -0.45), võib olla regulaarsema unegraafikuga (Ft4; nõrk positiivne seos 0.26) ja regulaarsem sööja (Ft6; nõrk positiivne seos 0.25).
tee_filtreeritud_korrelatsioonimaatriks(tr_osalemise_tegurid_luhendatud_veergudega_sagedustabel, ft_luhendatud_veergudega_sagedustabel, "Tööritriidil osalemise tõenäosust mõjutavate tegurite\nja füüsilise tervise näitajate korrelatsioonid")
3.3.3.4 Tööritriidil osalemise tõenäosust suurendavate tegurite ja vaimse tervise näitajate korrelatsioonimaatriks
Korraldamisega seonduvad teguritest on tööritriidi sisu seotud positiivsete vaimse tervise näitajatega:
Kui tööritriidil osalemise tõenäosust mõjutab tööritriidi sisu (TO7), võib töötaja pigem harvem ärevuse või depressiooni sümptomeid (Vt3; keskmine negatiivne seos -0.37) kogeda.
Isikilikest teguritest osalustasu suurus ja tööga seonduvatest teguritest tööritriidil osalemise mõju töökoormusele on seotud negatiivsete vaimse tervise näitajatega:
Kui tööritriidil osalemise tõenäosust mõjutab osalustasu suurus (TO2), teeb töötaja pigem harvem hooseisundis tööd (Vt5; keskmine negatiivne seos -0.39), kogeb pigem sagedamini tööstressi (Vt2; keskmine positiivne seos 0.36) ja teeb ületunde (Vt1; keskmine positiivne seos 0.32), tegeleb pigem harvem enesetäiendamistegevustega (Vt4; keskmine negatiivne seos -0.32) ja võib sagedamini ärevuse või depressiooni sümptomeid kogeda (Vt3; nõrk positiivne seos 0.21).
Kui tööritriidil osalemise tõenäosust mõjutab asjaolu, et see ei suurenda töökoormust (TO4), võib töötaja pigem sagedamini ärevuse või depressiooni sümptomeid (Vt3; keskmine positiivne seos 0.4) ja tööstressi (Vt2; keskmine positiivne seos 0.34) kogeda ning harvem hooseisundis töötada (Vt5; keskmine negatiivne seos -0.3).
Isikilikest teguritest on sotsiaalsed tegurid seotud positiivsete ja negatiivsete vaimse tervise näitajatega: Kui tööritriidil osalemise tõenäosust mõjutavad sotsiaalsed tegurid (TO1), võib töötaja sagedamini enesetäiendamistegevustega (Vt4; nõrk positiivne seos 0.21) tegeleda, aga teeb pigem sagedamini ületunde (Vt1; keskmine positiivne seos 0.37).
tee_filtreeritud_korrelatsioonimaatriks(tr_osalemise_tegurid_luhendatud_veergudega_sagedustabel, vt_luhendatud_veergudega_sagedustabel, "Tööritriidil osalemise tõenäosust mõjutavate tegurite\nja vaimse tervise näitajate korrelatsioonid")
3.3.3.5 Tööritriidil osalemise tõenäosust suurendavate tegurite ja sotsiaalse tervise näitajate korrelatsioonimaatriks
Isikilikest teguritest sotsiaalsed tegurid ja korraldamisega seonduvatest teguritest etteteatamine on seotud positiivsete sotsiaalse tervise näitajatega:
Kui tööritriidil osalemise tõenäosust mõjutavad sotsiaalsed tegurid (TO1), suhtleb töötaja pigem sagedamini töökaaslastega (St2; keskmine positiivne seos 0.3),
Kui tööritriidil osalemise tõenäosust mõjutab etteteatamine (TO8), osaleb töötaja pigem sagedamini linnaku üritustel (St4; keskmine positiivne seos 0.34).
Isikilikest teguritest osalustasu suurus, korraldamisega seonduvad teguritest tööritriidi sisu ja tööga seonduvatest teguritest tööritriidil osalemise mõju töökoormusele on seotud positiivsete ja negatiivsete sotsiaalse tervise näitajatega:
Kui tööritriidil osalemise tõenäosust mõjutab osalustasu suurus (TO2), võib töötaja harvem kaugtööd teha (St1; nõrk negatiivne seos -0.22) ja linnaku üritustel osaleda (St4; nõrk negatiivne seos -0.25).
Kui tööritriidil osalemise tõenäosust mõjutab tööritriidi sisu (TO7), võib töötaja sagedamini töökaaslastega suhelda (St2; nõrk positiivne seos 0.22), aga harvem linnaku üritustel osaleda (St4; nõrk negatiivne seos -0.27).
Kui tööritriidil osalemise tõenäosust mõjutab asjaolu, et see ei suurenda töökoormust (TO4), veedab töötaja pigem sagedmaini linnakus vaba aega (St3; keskmine positiivne seos 0.33), aga võib sagedamini teha ka kaugtööd (St1; nõrk positiivne seos 0.2).
tee_filtreeritud_korrelatsioonimaatriks(tr_osalemise_tegurid_luhendatud_veergudega_sagedustabel, st_luhendatud_veergudega_sagedustabel, "Tööritriidil osalemise tõenäosust mõjutavate tegurite\nja sotsiaalse tervise näitajate korrelatsioonid")
3.3.3.6 Tööritriidil osalemise tõenäosust suurendavate tegurite ja töötajate vanuse korrelatsioonimaatriks
Vanuserühma 18-30 osalemise tõenäosust suurendab pigem sobivus töögraafikuga (TO3; keskmine positiivne seos 0.52) ning võib suurendada ka sobiv osalustasu suurus (TO2; nõrk positiivne seos 0.29), sotsiaalsed tegurid (TO1; nõrk positiivne seos 0.25) ja sobiv aeg (TO6; nõrk positiivne seos 0.2).
Vanuserühma 30-40 osalemise tõenäosust võib suurendada etteteatamine (TO8; nõrk positiivne seos 0.24) ning vähendada ebasobiv tööritriidi asukoht (TO5; nõrk negatiivne seos -0.23) ja aeg (TO6; nõrk negatiivne seos -0.23) ning sotsiaalsed tegurid (TO1; nõrk positiivne seos -0.21).
Vanuserühma 40-50 osalemise tõenäosust võib vähendada mittesobivus töögraafikuga (TO3; nõrk positiivne seos -0.26) ja ebasobiv osalustasu suurus (TO2; nõrk positiivne seos 0.29).
Vanusetühma 50-60 osalemise tõenäosust võib suurendada sobiv osalustasu suurus (TO2; nõrk positiivne seos 0.29) ja asukoht (TO5; nõrk positiivne seos 0.2).
tee_filtreeritud_korrelatsioonimaatriks(tr_osalemise_tegurid_luhendatud_veergudega_sagedustabel, tootaja_uldandmed, "Tööritriidil osalemise tõenäosust\nmõjutavate tegurite ja\ntöötajate vanuse korrelatsioonid")
3.3.3.7 Tööritriidil osalemise tõenäosust suurendavate tegurite ja ettevõtte andmete korrelatsioonimaatriks
Kodumaiste ettevõtete töötajate osalemise tõenäosust võib suurendada sobiv osalustasu suurus (TO2; nõrk positiivne seos 0.27) ja pigem vähendab ebapiisav etteteatamine (TO8; keskmine negatiivne seos -0.32)
Rahvusvaheliste ettevõtete töötajate osalemise tõenäosust võib vähendada mittesobivus töögraafikuga (TO3; nõrk negatiivne seos -0.24).
Mikroettevõtete töötajate osalemise tõenäosust võib suurendada asjaolu, et tööritriidil osalemine ei suurenda töökoormust (TO4; nõrk positiivne seos 0.24).
Väikeste ettevõtete töötajate osalemise tõenäosust võivad suurendada sotsiaalsed tegurid (TO1; nõrk positiivne seos 0.21).
Keskmise suurusega ettevõtete töötajate osalemise tõenäosust võib suurendada sobiv tööritriidi sisu (TO7; nõrk positiivne seos 0.27).
Suurte ettevõtete töötajate osalemise tõenäosust võib vähendada ebasobiv tööritriidi sisu (TO7; nõrk negatiivne seos -0.25) ja ebasobiv tööritriidi asukoht (TO5; nõrk negatiivne seos -0.21).
Valdkonna “Riigiteenistus, haldus, sotsiaalsfäär, tervishoid” töötajate osalemise tõenäosust võib suurendada sobivus töögraafikuga (TO3; nõrk positiivne seos 0.26).
Valdkonna “Haridus, teadus” töötajate osalemise tõenäosust pigem vähendab ebasobiv tööritriidi asukoht (TO5; keskmine negatiivne seos -0.3).
Valdkonna “Telekommunikatsioon, infotehnoloogia” töötajate osalemise tõenäosust pigem suurendab asjaolu, et tööritriidil osalemine ei suurenda töökoormust (TO4; keskmine positiivne seos 0.42).
Valdkonna “Teenindus, kaubandus, transport” töötajate osalemise tõenäosust pigem suurendab sobiv tööritriidi asukoht (TO5; keskmine positiivne seos 0.51), võib suurendada ka etteteatamine (TO8; nõrk positiivne seos 0.27) ja vähendada asjaolu, et tööritriidil osalemine suurendab töökoormust (TO4; nõrk negatiivne seos -0.28).
tee_filtreeritud_korrelatsioonimaatriks(tr_osalemise_tegurid_luhendatud_veergudega_sagedustabel, ettevotte_uldandmed, "Tööritriidil osalemise tõenäosust\nmõjutavate tegurite ja\nettevõtte andmete korrelatsioonid") + scale_y_discrete(labels=c("Kodumaine ettevõte", "Rahvusvaheline\nettevõte", "Suur ettevõte", "Keskmise suurusega\nettevõte", "Väike ettevõte", "Mikroettevõte", "Pangandus, kindlustus,\nkinnisvara", "Teenindus, kaubandus,\ntransport", "Telekommunikatsioon,\ninfotehnoloogia", "Haridus, teadus", "Tööstus, energeetika,\nehitus", "Riigiteenistus, haldus,\nsotsiaalsfäär, tervishoid")) + theme(axis.text.y = element_text(size = rel(1)), axis.text.x = element_text(size = rel(1)))
3.3.4 Tööritriidil osalemise eeldatav mõju stressitasemele ja töövõimele ja korrelatsioonid
Enamus töötajaid peavad tööritriidil osalemise mõju töövõimele ja stressitasemele positiivseks. Töötajad peavad mõlemat mõju positiivseks või olematuks.
Mõju töövõimele ja stressitasemele peavad pigem positiivseks paremate tervisenäitajatega inimesed, kes rohkem aega ekraani ees veedavad ning positiivseks võib mõju pidada ka vanuserühm 40-50.
Mõju töövõimele peavad pigem positiivseks ka seltsivamad inimesed. Olematuks võib mõju pidada vanuserühm 50-60.
Mõju stressitasemele võivad pidada võivad positiivseks ka tööstressi sagedamini kogevad inimesed. Olematuks pidada seltsivamad inimesed, mikroettevõtete töötajad, üldiselt hea füüsilise tervisega vähem aktiivsed inimesed ja valdkonna “Tööstus, energeetika, ehitus” töötajad. Negatiivseks võivad mõju pidada vähem seltsivad inimesed, valdkonna “Haridus, teadus” töötajad, üldiselt hea vaimse tervisega harvem hooseisudnsi töötajad ja vanuserühm 50-60.
3.3.4.1 Tööritriidil osalemise eeldatav mõju stressitasemele ja töövõimele
# Tööritriidil osalemise mõju hinnangu põhjal sagedustabeli tegemine
sagedustabel_tr_moju <- tee_sagedustabel(kysitlus,
list("Milline võiks olla ritriidil osalemise mõju järgmistele näitajatele? [Töövõime]",
"Milline võiks olla ritriidil osalemise mõju järgmistele näitajatele? [Stressitase]"),
",\\s*(?=[A-ZÄÖÜ])|,(?=[A-ZÄÖÜ])")
#x %>%
# count(`Milline võiks olla ritriidil osalemise mõju järgmistele näitajatele? [Stressitase]`, `Milline võiks olla ritriidil osalemise mõju järgmistele näitajatele? [Töövõime]`, Vanus, Sugu)
# Joonise tegemine
joonis(sagedustabel_tr_moju,
"Mõju",
"Tööritriidil osalemise mõju", NULL, "Näitajad") 
3.3.4.2 Tööritriidil osalemise eeldatav mõju stressitasemele ja töövõimele korrelatsioonimaatriks
Töötajad, kes tunnevad, et tööritriidil osalemine nende töövõimele (TM1) positiivselt mõjuks, peaksid pigem osalemise mõju stressitasemele samuti positiivseks (TM2; keskmine positiivne seos 0.54).
Töötajad, kes tunnevad, et tööritriidil osalemine nende töövõimet (TM1) ei mõjutaks, ei peaks olesalemist pigem mõjusaks ka stressitasemele (TM2; keskmine positiivne seos 0.68).
uhendatud_tr_osalemise_moju_numbritena_kusimused <- uhendatud_veerud_arvulisteks_tunnusteks(kysitlus[, c("Ajatempel", "Milline võiks olla ritriidil osalemise mõju järgmistele näitajatele? [Töövõime]",
"Milline võiks olla ritriidil osalemise mõju järgmistele näitajatele? [Stressitase]")] )
colnames(uhendatud_tr_osalemise_moju_numbritena_kusimused) <- c("Ajatempel", "TM1 - Positiivne", "TM1 - Mõju puudub", "TM2 - Positiivne", "TM2 - Mõju puudub", "TM2 - Negatiivne") #TM1 - töövõime
#TM2 - stressitase
tr_osalemise_moju_korrelatsioonitabel <- tee_korrelatsioonitabel(uhendatud_tr_osalemise_moju_numbritena_kusimused)
# Korrelatsioonimaatriksi tegemine
tee_korrelatsioonimaatriks(tr_osalemise_moju_korrelatsioonitabel, # Korrelatsioonitabel
"Tööritriidil osalemise tegurite mõju korrelatsioonid") + # Joonise pealkiri
labs(subtitle = paste(c("TM1 - Tööritriidi eeldatav mõju töövõimele",
"TM2 - Tööritriidi eeldatav mõju stressitasemele"), collapse = "\n")) + scale_x_discrete(labels=c("TM1\nPositiivne", "TM1\nMõju puudub", "TM2\nPositiivne", "TM2\nMõju puudub")) + theme(axis.text.y = element_text(size = rel(1)), axis.text.x = element_text(size = rel(1)))
3.3.4.3 Tööritriidil osalemise eeldatav mõju stressitasemele ja töövõimele ning füüsilise tervise näitajate korrelatsioonimaatriks
Tööritriidi mõju töövõimele ja stressitasemele peavad positiivseks paremate tervisenäitajatega inimesed, kes rohkem aega ekraani ees veedavad:
Töötajatel, kes tunnevad, et tööritriidil osalemine nende töövõimele (TM1) positiivselt mõjuks, on pigem harvem tervisekaebusi (Ft2; keskmine negatiivne seos -0.38) ning võib olla regulaarsem unegraafik (Ft4; nõrk positiivne seos 0.22), aga nad võivad olla sagedmaini rohkem kui 5 tundi päevas ekraani ees (Ft7; nõrk positiivne seos 0.24).
Töötajated, kes tunnevad, et tööritriidil osalemine nende stressitasemele (TM2) positiivselt mõjuks, võivad sagedamini jalgsi, jalgratta või muu kergliikuriga ühest punktist teise liikuda (Ft1; nõrk positiivne seos 0.29), aga ka sagedmaini rohkem kui kui 5 tundi päevas ekraani ees olla (Ft7; nõrk positiivne seos 0.28).
Tööritriidi mõju stressitasemele peavad olematuks inimesed, kelle üldine füüsiline tervis on hea, aga kes on vähem aktiivsed:
Töötajated, kes tunnevad, et tööritriidil osalemine nende stressitasemele (TM2) negatiivselt mõjuks, näksivad toidukordade vahel pigem harvem (Ft5; keskmine negatiivne seos -0.31) ja neil võib olla vähem tervisekaebusi (Ft2; nõrk negatiivne seos -0.24), aga nad võivad harvem jalgsi, jalgratta või muu kergliikuriga ühest punktist teise liikuda (Ft1; nõrk positiivne seos -0.29).
tee_filtreeritud_korrelatsioonimaatriks(uhendatud_tr_osalemise_moju_numbritena_kusimused, ft_luhendatud_veergudega_sagedustabel, "Tööritriidil osalemise eeldatava mõju \nja füüsilise tervise näitajate korrelatsioonid") + scale_x_discrete(labels=c("TM1\nPos", "TM1\nMõju\npuudub", "TM2\nPos", "TM2\nMõju\npuudub", "TM2\nNeg")) + theme(axis.text.y = element_text(size = rel(1)), axis.text.x = element_text(size = rel(1)))
3.3.4.4 Tööritriidil osalemise eeldatav mõju stressitasemele ja töövõimele ning vaimse tervise näitajate korrelatsioonimaatriks
Tööritriidi mõju stressitasemele peavad positiivseks tööstressi sagedamini kogevad inimesed:
Töötajated, kes tunnevad, et tööritriidil osalemine nende stressitasemele (TM2) positiivselt mõjuks, võivad sagedamini tööstressi kogeda (Vt2; nõrk positiivne seos 0.21).
Tööritriidi mõju stressitasemele peavad negatiivseks inimesed, kelle üldine vaimne tervis on hea, kuid kes võivad harvem hooseisunids töötada:
Töötajated, kes tunnevad, et tööritriidil osalemine nende stressitasemele (TM2) negatiivselt mõjuks, kogevad pigem harvem ärevuse ja depressiooni sümptome (Vt3; keskmine negatiivne seos -0.34), kuid võivad harvem hooseisundis töötada (Vt5; nõrk negatiivne seos -0.21).
tee_filtreeritud_korrelatsioonimaatriks(uhendatud_tr_osalemise_moju_numbritena_kusimused, vt_luhendatud_veergudega_sagedustabel, "Tööritriidil osalemise eeldatav mõju \nja vaimse tervise näitajate korrelatsioonid") + scale_x_discrete(labels=c("TM1\nPos", "TM1\nMõju\npuudub", "TM2\nPos", "TM2\nMõju\npuudub", "TM2\nNeg")) + theme(axis.text.y = element_text(size = rel(1)), axis.text.x = element_text(size = rel(1)))
3.3.4.5 Tööritriidil osalemise eeldatav mõju stressitasemele ja töövõimele ning sotsiaalse tervise näitajate korrelatsioonimaatriks
Tööritriidi mõju töövõimele peavad positiivseks seltsivamad inimesed: Töötajatel, kes tunnevad, et tööritriidil osalemine nende töövõimele (TM1) positiivselt mõjuks, suhtlevad pigem sagedamini töökaaslastega (St2; keskmine positiivne seos 0.3).
Tööritriidi mõju stressitasemele peavad olematuks seltsivamad inimesed: Töötajated, kes tunnevad, et tööritriidil osalemine nende stressitasemele (TM2) negatiivselt mõjuks, võivad sagedamini linnaus vaba aega veeta (St3; nõrk positiivne seos 0.25). ja linnaku üritustel osaleda (St4; nõrk positiivne seos 0.2).
Tööritriidi mõju stressitasemele peavad negatiivseks vähem seltsivad inimesed:Töötajated, kes tunnevad, et tööritriidil osalemine nende stressitasemele (TM2) negatiivselt mõjuks, teevad pigem sagedamini kaugtööd (St1; keskmine positiivne seos 0.34) ning võivad harvem linnaku üritustel osaleda (St4; nõrk negatiivne seos -0.25).
tee_filtreeritud_korrelatsioonimaatriks(uhendatud_tr_osalemise_moju_numbritena_kusimused, st_luhendatud_veergudega_sagedustabel, "Tööritriidil osalemise eeldatav mõju \nja sotsiaalse tervise näitajate korrelatsioonid") + scale_x_discrete(labels=c("TM1\nPos", "TM1\nMõju\npuudub", "TM2\nPos", "TM2\nMõju\npuudub", "TM2\nNeg")) + theme(axis.text.y = element_text(size = rel(1)), axis.text.x = element_text(size = rel(1)))
3.3.4.6 Tööritriidil osalemise eeldatav mõju stressitasemele ja töövõimele ning töötajate vanuse korrelatsioonimaatriks
Vanuserühm 40-50 võib tööritriidi mõju töövõimele (TM1; nõrk positiivne seos 0.21) ja stressitasemele (TM2; nõrk positiivne seos 0.22) sagedamini positiivseks pidada.
Vanuserühm 50-60 võib sagedamini leida, et tööritriidi mõju töövõimele on olematu (TM1; nõrk positiivne seos 0.29) ja mõju stressitasemele (TM2; nõrk positiivne seos 0.29) võib olla negatiivne.
tee_filtreeritud_korrelatsioonimaatriks(uhendatud_tr_osalemise_moju_numbritena_kusimused, tootaja_uldandmed, "Tööritriidil osalemise eeldatav mõju\nja töötajate vanuse korrelatsioonid") + scale_x_discrete(labels=c("TM1\nPos", "TM1\nMõju\npuudub", "TM2\nPos", "TM2\nMõju\npuudub", "TM2\nNeg")) + theme(axis.text.y = element_text(size = rel(1)), axis.text.x = element_text(size = rel(1)))
3.3.4.7 Tööritriidil osalemise eeldatav mõju stressitasemele ja töövõimele ning ettevõtte andmete korrelatsioonimaatriks
Mikroettevõtete töötajad võivad sagedamini leida, et tööritriidil osalemisel puudub mõju stressitasemele (TM2; nõrk positiivne seos 0.29).
Valdkonna “Tööstus, energeetika, ehitus” töötajad võivad sagedamini leida, et tööritriidil osalemisel puudub mõju stressitasemele (TM2; nõrk positiivne seos 0.29).
Valdkonna “Haridus, teadus” töötajad võivad sagedamini leida, et tööritriidil osalemise mõju stressitasemele on negatiivne (TM2; nõrk positiivne seos 0.29).
tee_filtreeritud_korrelatsioonimaatriks(uhendatud_tr_osalemise_moju_numbritena_kusimused, ettevotte_uldandmed, "Tööritriidil osalemise eeldatav mõju\nja ettevõtte andmete korrelatsioonid") + scale_y_discrete(labels=c("Kodumaine ettevõte", "Rahvusvaheline\nettevõte", "Suur ettevõte", "Keskmise suurusega\nettevõte", "Väike ettevõte", "Mikroettevõte", "Pangandus, kindlustus,\nkinnisvara", "Teenindus, kaubandus,\ntransport", "Telekommunikatsioon,\ninfotehnoloogia", "Haridus, teadus", "Tööstus, energeetika,\nehitus", "Riigiteenistus, haldus,\nsotsiaalsfäär, tervishoid")) + scale_x_discrete(labels=c("TM1\nPos", "TM1\nMõju\npuudub", "TM2\nPos", "TM2\nMõju\npuudub", "TM2\nNeg")) + theme(axis.text.y = element_text(size = rel(1)), axis.text.x = element_text(size = rel(1)))
\(~\) \(~\)
3.3.5 Seminaride või töötubade vastu tuntava huvi korrelatsioonid
Korrelastioone tevrisenäirtajatega vaadatakse tervisenäitajate esinemissageduse järgi.
3.3.5.1 Seminaride või töötubade vastu tuntav huvi
Kõige suuremat huvi pakkuvad teemad on stressiga toimetulek ja selle maandamine, vaimse ja füüsilise tervise toetamine. Mõnevõrra ollakse huvitatud tööstrateegiatest, tervislike harjumuste loomisest ja kujundamisest, ajaplaneeirmisets, enesejuhtimisest, harjumuste loomisest ja hoidmisest.
list_seminarid_tootoad <- list("Palun hinda, millisel määral järgmised harivad seminarid või töötoad sind tööritriidil või lõunapausil osaledes huvitaksid [Ei ole huvitatud]",
"Palun hinda, millisel määral järgmised harivad seminarid või töötoad sind tööritriidil või lõunapausil osaledes huvitaksid [Olen mõnevõrra huvitatud]",
"Palun hinda, millisel määral järgmised harivad seminarid või töötoad sind tööritriidil või lõunapausil osaledes huvitaksid [Olen väga huvitatud]")
# Seminaride ja töötubade vastu tuntava huvi põhjal sagedustabeli tegemine
seminarid_tootoad_lai_sagedustabel <- tee_skalaarkysimuste_lai_sagedustabel(list_seminarid_tootoad, ",\\s*(?=[A-ZÄÖÜ])|,(?=[A-ZÄÖÜ])")
seminarid_tootoad_pikk_sagedustabel <- tee_skalaarkysimuste_pikk_sagedustabel(seminarid_tootoad_lai_sagedustabel[[1]], "Ajatempel")
seminarid_tootoad_sagedustabel_summadega <- loenda_pika_sagedustabeli_veerge(seminarid_tootoad_pikk_sagedustabel, seminarid_tootoad_lai_sagedustabel[[2]])
# Joonise tegemine
joonis(seminarid_tootoad_sagedustabel_summadega,
"Seminarid ja töötoad",
"Huvi seminaride või töötubade vastu",
y_veerg = "n") 
3.3.5.2 Seminaride või töötubade vastu tuntava huvi korrelatsioonimaatriks
Enesejuhtimisest (S/T2) huvitatud töötajad olid suurema oli tugev seos stressiga toimetuleku ja selle maandamisega (0.77) ning harjumuste loomise ja hoidmisega (0.76),
harjumuste loomisel ja hoidmisel eneseväljendusoskustega (0.76).
Enamus ülejäänud seoseid olid kesmise tugevusega.
# Skalaarvastused asendatakse numbritega
seminarid_tootoad_numbritena <- asenda_skalaartunnused_numbritega(seminarid_tootoad_lai_sagedustabel[[1]], # df vastustega
seminarid_tootoad_lai_sagedustabel[[2]]) # skalaarvastused
# Luuakse lühendatud veerunimedega sagedustabel
seminarid_tootoad_luhendatud_veergudega_sagedustabel <- luhenda_sagedustabeli_veerunimed(seminarid_tootoad_numbritena,
"S/T")[[1]]
# Lühendatud veerunimedega sagedustabeli põhjal tehakse korrelatsioonitabel
seminarid_tootoad_korrelatsioonitabel <- tee_korrelatsioonitabel(seminarid_tootoad_luhendatud_veergudega_sagedustabel)
# Korrelatsioonimaatriksi tegemine
tee_korrelatsioonimaatriks(seminarid_tootoad_korrelatsioonitabel, # Korrelatsioonitabel
"Seminaride või töötubade vastu tuntava huvi korrelatsioonid", # Joonise pealkiri
luhenda_sagedustabeli_veerunimed(seminarid_tootoad_numbritena,
"S/T")[[2]]) # Lühendatud veerunimede ja neile vastavate väärtuste vektor
3.3.5.3 Seminaride või töötubade vastu tuntava huvi ja füüsilise tervise näitajate korrelatsioonimaatriks
Huvi on suurem aktiivsetel liikujatel, toidukordade vahel näksijatel ja rohkema ega ekraani eest veetjatel:
Aktiivsed liikujad (Ft3) tunnevad rohkem huvi: nad on pigem rohkem huvitatud ajaplaneerimisest (S/T1; keskmine positiivne seos 0.42), enesejuhtimisest (S/T2; keskmine positiivne seos 0.48), tööstrateegiatest (S/T3; nõrk positiivne seos 0.25), stessiga toimetulekust ja selle maandamisest (S/T4; keskmine positiivne seos 0.31), tervislike harjumuste loomisest ja kujundamisest (S/T6; keskmine positiivne seos 0.45) ja vaimse ja füüsilise tervise toetamisest (S/T7; keskmine positiivne seos 0.41).
Toidukordade vahel näksijad (Ft5) võivad olla rohkem huvitatud ajaplaneerimisest (S/T1; nõrk positiivne seos 0.24) ning tervislike harjumuste loomisest ja kujundamisest (S/T6; nõrk positiivne seos 0.2) ja vähem olla huvitatud stressiga toimetulekust ja selle maandamisest (S/T4; nõrk negatiivne seos -0.24).
Rohkem kui 5 tundi päevas ekraani ees olijad (Ft7) võivad olla rohkem huvitatud harjumuste loomisest ja hoidmisest (S/T8; nõrk positiivne seos 0.25) ning ajaplaneerimisest (S/T1; nõrk positiivne seos 0.2).
Huvi on väiksem jalgsi või kergliikuriga liikujatel ja tervisekaebustega inimestel:
Jalgsi, jalgratta või muu kergliikuriga liikujad (Ft1) võivad olla vähem huvitatud ajaplaneerimisest (S/T1; nõrk negatiivne seos -0.24), enesejuhtimisest (S/T2; nõrk negatiivne seos -0.21), stessiga toimetulekust ja selle maandamisest (S/T4; nõrk negatiivne seos-0.2) ja vaimse ja füüsilise tervise toetamisest (S/T7; nõrk negatiivne seos -0.2).
Tervisekaebustega (Ft2) töötajad võivad tunda väiksemat huvi enesejuhtimise (S/T2; nõrk negatiivne seos -0.27), stressiga toimetuleku ja selle maandamise (S/T4; nõrk negatiivne seos -0.24), tervislike harjumuste loomise ja kujundamise (S/T6; nõrk negatiivne seos -0.22) ning vaimse ja füüsilise tervise toetamise (S/T7; nõrk negatiivne seos -0.21) vastu.
tee_filtreeritud_korrelatsioonimaatriks(seminarid_tootoad_luhendatud_veergudega_sagedustabel, ft_luhendatud_veergudega_sagedustabel, "Seminaride või töötubade vastu tuntava huvi\nja füüsilise tervise näitajate korrelatsioonid")
3.3.5.4 Seminaride või töötubade vastu tuntava huvi ja vaimse tervise näitajate korrelatsioonimaatriks
Positiivsed vaimse tervise näitajad võivad vahel olla seotud väiksema huviga:
Enesetäiendamistegevustega (Vt4) tegelejad on pigem rohkem huvitatud tervislike harjumuste loomisest ja kujundamisest (S/T6;keskmine positiivne seos 0.35) ja pigem vähem eneseväljendusoskustest (S/T5; keskmine negatiivne seos -0.32), nad võivad olla rohkem huvitatud tööstrateegiatest (S/T3; nõrk positiivne seos 0.27) ja vähem stressiga toimetulekust ja selle maandamisest (S/T4; nõrk negatiivne seos -0.21).
Hooseisundis töötajad (Vt5) on pigem vähem huvitatud vaimse ja füüsilise tervise toetamisest (S/T7; keskmine negatiivne seos -0.42) ja võivad olla vähem huvitatud stressiga toimetulekust ja selle maandamisest (S/T4; nõrk negatiivne seos -0.26).
Negatiivsed vaimse tervise näitajad on seotud suurema huviga:
Ületundide tegijad (Vt1) ja tööstressi kogejad (Vt2) on pigem rohkem huvitatud ajaplaneerimisest (S/T1; Vt1 keskmine positiivne seos 0.32, Vt2 keskmine positiivne seos 0.31) ja enesejuhtimisest (S/T2; Vt1 nõrk positiivne seos 0.29, keskmine positiivne seos 0.39) ning võivad olla rohkem huvitatud tööstrateegiatest (S/T3; Vt1 nõrk positiivne seos 0.29, Vt2 nõrk positiivne seos 0.26), stessiga toimetulekust ja selle maandamisest (S/T4; Vt1 nõrk positiivne seos 0.26, Vt2 nõrk positiivnne seos 0.24), ja vaimse ja füüsilise tervise toetamisest (S/T7; Vt1 nõrk positiivne seos 0.21, Vt2 nõrk positiivne seos 0.24).
Ärevuse või depressiooni sümptomite kogejad (Vt3) on pigem rohkem huvitatud harjumuste loomisest ja hoidmisest (S/T8; keskmine positiivne seos 0.2) ning võivad olla rohkem huvitatud ajaplaneerimisest (S/T1; nõrk positiivne seos 0.27), enesejuhtimisest (S/T2; nõrk positiivne seos 0.26), tervislike harjumuste loomisest ja kujundamisest (S/T6; nõrk positiivne seos 0.22) ning vaimse ja füüsilise tervise toetamisest (S/T7; nõrk positiivne seos 0.2).
tee_filtreeritud_korrelatsioonimaatriks(seminarid_tootoad_luhendatud_veergudega_sagedustabel, vt_luhendatud_veergudega_sagedustabel, "Seminaride või töötubade vastu tuntava huvi ja vaimse tervise näitajate\nkorrelatsioonid")
3.3.5.5 Seminaride või töötubade vastu tuntava huvi ja sotsiaalse tervise näitajate korrelatsioonimaatriks
Linnaku üritustel osalejad (St4) tunnevad pakutud võimaluste vastu väiksemat huvi: neil on pigem väiksem huvi stessiga toimetuleku ja selle maandamise (S/T4; keskmine negatiivne seos -0.3) vastu ning võib olla väiksem huvi eneseväljendusoskuste (S/T5; nõrk negatiivne seos -0.2) vastu.
Töökaaslastega suhtlemine ja linnakus vaba aja veetmine on seotud suurema huviga:
Töökaaslastega suhtlejatel (St2) võib olla suurem huvi eneseväljendusoskuste (S/T5; nõrk positiivne seos 0.23) vastu.
Linnakus vaba aja veetjatel (St3) on pigem suurem huvi eneseväljendusoskuste (S/T5; keskmine positiivne seos 0.31) ja vaimse ja füüsilise tervise toetamise (S/T7; keskmine positiivne seos 0.32) vastu ning võib olla suurem huvi harjumuste loomise ja hoidmise (S/T8; nõrk positiivne seos 0.29) vastu.
Kaugtöö tegijatel (St1) võib olla suurem huvi tööstrateegiate (S/T3; nõrk positiivne seos 0.23) ning tervislike harjumuste loomise ja kujundamise (S/T6; nõrk positiivne seos 0.2) vastu.
tee_filtreeritud_korrelatsioonimaatriks(seminarid_tootoad_luhendatud_veergudega_sagedustabel, st_luhendatud_veergudega_sagedustabel, "Seminaride või töötubade vastu tuntava huvi ja sotsiaalse tervise näitajate\nkorrelatsioonid")
3.3.5.6 Seminaride või töötubade vastu tuntava huvi ja töötajate vanuse korrelatsioonimaatriks
Vanuserühm 18-40 tunneb suuremat huvi:
Vanuserühm 18-30 tunneb pigem suuremat huvi eneseväljendusoskuste (S/T5; keskmine positiivne seos 0.3) vastu ning võib tunda suuremat huvi ka enesejuhtimise (S/T2; nõrk positiivne seos 0.26), harjumuste loomise ja hoidmise (S/T8; nõrk positiivne seos 0.23) ja ajaplaneerimise (S/T1; nõrk positiivne seos 0.2) vastu.
Vanuserühm 30-40 võib tunda suuremat huvi tööstrateegiate (S/T3; nõrk positiivne seos 0.26) ja vaimse ja füüsilise tervise toetamise (S/T7; nõrk positiivne seos 0.26) vastu.
Vanuserühm 40-70 tunneb väiksemat huvi:
Vanuserühm 40-50 tunneb pigem väiksemat huvi vaimse ja füüsilise tervise toetamise (S/T7; keskmine negatiivne seos -0.34) ja tööstrateegiate (S/T3; keskmine negatiivne seos -0.31) vastu ning võib tunda väiksemat huvi stessiga toimetuleku ja selle maandamise (S/T4; nõrk negatiivne seos -0.28) ja ajaplaneerimise (S/T1; nõrk negatiivne seos -0.24) vastu.
Vanuserühm 50-60 tunneb pigem väiksemat huvi eneseväljendusoskuste (S/T5; keskmine negatiivne seos -0.3) vastu ja võib tunda väiksemat huvi ka harjumuste loomise ja hoidmise (S/T8; nõrk negatiivne seos -0.2) vastu.
Vanuserühm 60-70 võib tunda väiksemat huvi ajaplaneerimise (S/T1; nõrk negatiivne seos -0.29) vastu.
tee_filtreeritud_korrelatsioonimaatriks(seminarid_tootoad_luhendatud_veergudega_sagedustabel, tootaja_uldandmed, "Seminaride või töötubade vastu tuntava huvi ja töötajate vanuse korrelatsioonid")
3.3.5.7 Seminaride või töötubade vastu tuntava huvi ja ettevõtte andmete korrelatsioonimaatriks
Töötajad mikroettevõtetes, riigiametites ja IKT-sektoris tunnevad suuremat huvi:
Mikroettevõtete töötajad tunnevad pigem suuremat huvi tööstrateegiate (S/T3; keskmine positiivne seos 0.35) vastu ja võivad tunda suuremat huvi ka enesejuhtimise (S/T2; nõrk positiivne seos 0.28) vastu.
Valdkonna “Riigiteenistus, haldus, sotsiaalsfäär, tervishoid” töötajad võivad tunda suuremat huvi tervislike harjumuste loomise ja kujundamise (S/T6; nõrk positiivnne seos 0.27), tööstrateegiate (S/T3; nõrk positiivne seos 0.26), ajaplaneerimise (S/T1; nõrk positiivne seos 0.25) ja eneseväljendusoskuste (S/T5; nõrk positiivne seos 0.23) vastu.
Valdkonna “Telekommunikatsioon, infotehnoloogia” töötajad võivad tunda suuremat huvi tööstrateegiate (S/T3; nõrk negatiivne seos -0.22) ja ajaplaneerimise (S/T1; nõrk positiivne seos 0.22) vastu.
Töötajad väikestes ettevõtetes ja tööstuses, energeetika ja ehituses tunnevad mõne asja vastu suuremat huvi ja mõne vastu väiksemat:
Väikeste ettevõtete töötajad tunnevad pigem suuremat huvi tervislike harjumuste loomise ja kujundamise (S/T6; keskmine positiivne seos 0.44) ja ajaplaneerimise (S/T1; keskmine positiivne seos 0.31) vastu, võivad tunda suuremat huvi vaimse ja füüsilise tervise toetamise (S/T7; nõrk positiivne seos 0.26) vastu ja väiksemat huvi eneseväljendusoskuste (S/T5; nõrk negatiivne seos -0.23) vastu.
Valdkonna “Tööstus, energeetika, ehitus” töötajad võivad tunda suuremat huvi eneseväljendusoskuste (S/T5; nõrk positiivne seos 0.28), stessiga toimetuleku ja selle maandamise (S/T4; nõrk positiivne seos 0.22) ning vaimse ja füüsilise tervise toetamise (S/T7; nõrk positiivne seos 0.22) vastu ja väiksemat huvi ajaplaneerimise (S/T1; nõrk negatiivne seos -0.23) vastu.
Töötajad rahvusvahelistes ja keskmise suurusega ettevõtetes ning teeninduses, kaubanduses, transpordis ja panganduses, kindlustuses, kinnisvaras tunnevad väiksemat huvi**:
Rahvusvaheliste ettevõtete töötajad tunnevad pigem väiksemat huvi harjumuste loomise ja hoidmise (S/T8; keskmine negatiivne seos -0.41) ning eneseväljendusoskuste (S/T5; keskmine negatiivne seos -0.41) vastu ja võivad tunda väiskemat huvi stessiga toimetuleku ja selle maandamise (S/T4; nõrk negatiivne seos -0.21) vastu.
Keskmise suurusega ettevõtete töötajad tunnevad pigem väiksemat huvi ajaplaneerimise (S/T1; keskmine negatiivne seos -0.54), enesejuhtimise (S/T2; keskmine negatiivne seos -0.39), tervislike harjumuste loomise ja kujundamise (S/T6; keskmine negatiivne seos -0.43) ning stessiga toimetulekus ja selle maandamise (S/T4; Vt1 nõrk positiivne seos 0.26, Vt2 nõrk positiivnne seos 0.24) vastu ja võivad tunda väiksemat huvi vaimse ja füüsilise tervise toetamise (S/T7; nõrk negatiivne seos -0.25) vastu.
Valdkonna “Teenindus, kaubandus, transport” töötajad võivad tunda väiksemat huvi eneseväljendusoskuste (S/T5; nõrk negatiivne seos -0.22) ning harjumuste loomise ja hoidmise (S/T8; nõrk negatiivne seos -0.21) vastu.
Valdkonna “Pangandus, kindlustus, kinnisvara” töötajad tunnevad pigem väiksemat huvi enesejuhtimise (S/T2; keskmine negatiivne seos -0.34) ja stessiga toimetuleku ja selle maandamise (S/T4; keskmine negatiivne seos -0.34) vastu ning võivad tunda väiksemat huvi tööstrateegiate (S/T3; nõrk negatiivne seos -0.28), eneseväljendusoskuste (S/T5; nõrk negatiivne seos -0.28) ja ajaplaneerimise (S/T1; nõrk negatiivne seos -0.23) vastu.
tee_filtreeritud_korrelatsioonimaatriks(seminarid_tootoad_luhendatud_veergudega_sagedustabel, ettevotte_uldandmed, "Seminaride või töötubade vastu tuntava huvi ja ettevõtte andmete korrelatsioonid") + scale_y_discrete(labels=c("Kodumaine ettevõte", "Rahvusvaheline\nettevõte", "Suur ettevõte", "Keskmise suurusega\nettevõte", "Väike ettevõte", "Mikroettevõte", "Pangandus, kindlustus,\nkinnisvara", "Teenindus, kaubandus,\ntransport", "Telekommunikatsioon,\ninfotehnoloogia", "Haridus, teadus", "Tööstus, energeetika,\nehitus", "Riigiteenistus, haldus,\nsotsiaalsfäär, tervishoid")) + theme(axis.text.y = element_text(size = rel(1)), axis.text.x = element_text(size = rel(1)))
\(~\) \(~\)
\(~\)
3.3.6 Puhketegevuste vastu tuntava huvi korrelatsioonid
3.3.6.1 Puhketegevuste vastu tuntav huvi
Kõige suuremat huvi pakkuvad puhketegevused on kultuurielamused, loomingulised tegevused ja matkad. Mõnevõrra ollakse huvitatud spaast või muust lõõgastavast tegevusest, ekskursioonidest, keha ja vaimu ühendavast füüsilisest liikumisest ja festivalikülastusest.
list_puhketegevused <- list("Palun hinda, millisel määral järgmised puhketegevused sind tööritriidil või lõunapausil osaledes huvitaksid [Ei ole huvitatud]",
"Palun hinda, millisel määral järgmised puhketegevused sind tööritriidil või lõunapausil osaledes huvitaksid [Olen mõnevõrra huvitatud]",
"Palun hinda, millisel määral järgmised puhketegevused sind tööritriidil või lõunapausil osaledes huvitaksid [Olen väga huvitatud]")
# Puhketegevuste vastu tuntava huvi põhjal sagedustabeli tegemine
puhketegevused_lai_sagedustabel <- tee_skalaarkysimuste_lai_sagedustabel(list_puhketegevused, ",\\s*(?=[A-ZÄÖÜ])|,(?=[A-ZÄÖÜ])")
puhketegevused_pikk_sagedustabel <- tee_skalaarkysimuste_pikk_sagedustabel(puhketegevused_lai_sagedustabel[[1]], "Ajatempel")
puhketegevused_sagedustabel_summadega <- loenda_pika_sagedustabeli_veerge(puhketegevused_pikk_sagedustabel, puhketegevused_lai_sagedustabel[[2]])
# Joonise tegemine
joonis(puhketegevused_sagedustabel_summadega,
"Puhketegevused",
"Huvi tööritriidil või lõunapausil toimuvate puhketegevuste vastu",
y_veerg = "n") 
3.3.6.2 Puhketegevuste vastu tuntava huvi korrelatsioonimaatriks
Spaast või muust lõõgastavast tegevusest (Pu1) huvitujad huvitusid pigem rohkem ekskursioonidest (Pu5; keskmine positiivne seos 0.5) ja võisid rohkem huvituda ka kultuurielamustest (Pu7; nõrk positiivne seos 0.29), festivalidest (Pu2; nõrk positiivne seos 0.26) ja matkadest (Pu6; nõrk positiivne seos 0.26), ning keha ja vaimu ühendavast füüsilisest liikumisest (Pu4; nõrk positiivne seos 0.2).
Loomingulistest tegevustest (Pu3) huvitujad võisid rohkem huvituda keha ja vaimu ühendavats füüsilisest liikumisest (Pu4; nõrk positiivne seos 0.26), ekskursioonidest (Pu5; nõrk positiivne seos 0.26), kultuurielamustest (Pu7; nõrk positiivne seos 0.23) ja matkadest (Pu6; nõrk positiivne seos 0.21).
Matkadest (Pu6) huvitujad huvitusid pigem rohkem ekskursioonidest (Pu5; keskmine positiivne seos 0.37) ja kultuurielamustest (Pu7; keskmine positiivne seos 0.36) ning võisid rohkem huvituda ka keha ja vaimu ühendavast füüsilisest liikumisest (Pu4; nõrk positiivne seos 0.23).
Kultuurielamustest (Pu7) huvitujad huvitusid pigem rohkem festivalidest (Pu2; keskmine positiivne seos 0.46).
# Skalaarvastused asendatakse numbritega
puhketegevused_numbritena <- asenda_skalaartunnused_numbritega(puhketegevused_lai_sagedustabel[[1]], # df vastustega
puhketegevused_lai_sagedustabel[[2]]) # skalaarvastused
# Luuakse lühendatud veerunimedega sagedustabel
puhketegevused_luhendatud_veergudega_sagedustabel <- luhenda_sagedustabeli_veerunimed(puhketegevused_numbritena,
"Pu")[[1]]
# Lühendatud veerunimedega sagedustabeli põhjal tehakse korrelatsioonitabel
puhketegevused_korrelatsioonitabel <- tee_korrelatsioonitabel(puhketegevused_luhendatud_veergudega_sagedustabel)
# Korrelatsioonimaatriksi tegemine
tee_korrelatsioonimaatriks(puhketegevused_korrelatsioonitabel, # Korrelatsioonitabel
"Puhketegevuste vastu tuntava huvi korrelatsioonid", # Joonise pealkiri
luhenda_sagedustabeli_veerunimed(puhketegevused_numbritena,
"Pu")[[2]]) # Lühendatud veerunimede ja neile vastavate väärtuste vektor
3.3.6.3 Puhketegevuste vastu tuntava huvi ja füüsilise tervise näitajate korrelatsioonimaatriks
Aktiivsed liikujad (Ft3) on pigem rohkem huvitatud keha ja vaimu ühendavast füüsilisest liikumisest (Pu4; keskmine positiivne seos 0.45) ja võivad olla rohkem huvitatud matkadest (Pu6; nõrk positiivne seos 0.24).
Toidukordade vahel näksijaid (Ft5) huvitab pigem avastamine ja tegemine: nad on pigem rohkem huvitatud ekskursioonidest (Pu5; keskmine positiivne seos 0.45) ja matkadest (Pu6; keskmine positiivne seos 0.33) ning võivad olla rohkem huvitatud loomingulistest tegevustest (Pu3; nõrk positiivne seos 0.23) ja vähem festivalidest (Pu2; nõrk negatiivne seos -0.27).
Regulaarsemad sööjad (Ft6) võivad olla rohkem huvitatud festivalidest (Pu2; nõrk positiivne seos 0.28) ja ekskursioonidest (Pu5; nõrk positiivne seos 0.2).
Rohkem kui 5 tundi päevas ekraani ees olijad (Ft7) võivad olla rohkem huvitatud kultuurielamustest (Pu7; nõrk positiivne seos 0.26), ekskursioonidest (Pu5; nõrk positiivne seos 0.22) ja spaast või muust lõõgastavast tegevusest (Pu1; nõrk positiivne seos 0.2)
Jalgsi, jalgratta või muu kergliikuriga liikujad (Ft1) võivad olla rohkem huvitatud spaast või muust lõõgastavast tegevusest (Pu1; nõrk positiivne seos 0.28).
Tervisekaebustega (Ft2) töötajad ei ole kehalistest puhketegevustest huvitatud: nad võivad olla rohkem huvitatud loomingulistest tegevustest (Pu3; nõrk positiivne seos 0.2) ja vähem huvitatud festivalidest (Pu2; nõrk negatiivne seos -0.24), keha ja vaimu ühendavast füüsilisest liikumisest (Pu4; nõrk negatiivne seos -0.24) ja spaast või muust lõõgastavast tegevusest (Pu1; nõrk negatiivne seos -0.21)
tee_filtreeritud_korrelatsioonimaatriks(puhketegevused_luhendatud_veergudega_sagedustabel, ft_luhendatud_veergudega_sagedustabel, "Puhketegevuste vastu tuntava huvi ja füüsilise tervise näitajate\nkorrelatsioonid")
3.3.6.4 Puhketegevuste vastu tuntava huvi ja vaimse tervise näitajate korrelatsioonimaatriks
Positiivsed vaimse tervise näitajad võivad vahel olla seotud suurema huviga aktiivsete puhketegevuste vastu:
Enesetäiendamistegevustega (Vt4) tegelejad on pigem rohkem huvitatud matkadest (Pu6; keskmine positiivne seos 0.44) ja pigem väehem loomingulistest tegevustest (Pu3; keskmine negatiivne seos -0.37).
Hooseisundis töötajad (Vt5) võivad olla rohkem huvitatud keha ja vaimu ühendavast füüsilisest liikumisest (Pu4; nõrk positiivne seos 0.22) ja ekskursioonidest (Pu5; nõrk positiivne seos 0.22).
Positiivsed vaimse tervise näitajad võivad vahel olla seotud suurema huviga vaimu kosutavate puhketegevuste vastu:
Tööstressi kogejad (Vt2) võivad olla rohkem huvitatud spaast või muust lõõgastavast tegevusest (Pu1; nõrk positiivne seos 0.25).
Ärevuse või depressiooni sümptomite kogejad (Vt3) võivad olla rohkem huvitatud matkadest (Pu6; nõrk positiivne seos 0.2).
Kültuurielamuste (Pu7) kogemiseks on vaja vaimset jõudlust: nende vastu tunnevad pigem väiksemat huvi hooseisundis töötajad (Vt5; keskmine negatiivne seos -0.35) ja võivad tunda ka ületundide tegijad (Vt1; nõrk negatiivne seos -0.21).
tee_filtreeritud_korrelatsioonimaatriks(puhketegevused_luhendatud_veergudega_sagedustabel, vt_luhendatud_veergudega_sagedustabel, "Puhketegevuste vastu tuntava huvi ja vaimse tervise näitajate\nkorrelatsioonid")
3.3.6.5 Puhketegevuste vastu tuntava huvi ja sotsiaalse tervise näitajate korrelatsioonimaatriks
Töökaaslastega suhtlejatel (St2) on pigem suurem huvi matkade (Pu6; keskmine positiivne seos 0.33) vastu ja võib olla suurem huvi spaa või muu lõõgastava tegevuse (Pu1; nõrk positiivne seos 0.25), keha ja vaimu ühendava füüsilise liikumise (Pu4; nõrk positiivne seos 0.23), loominguliste tegevuste (Pu3; nõrk positiivne seos 0.21) ja kultuurielamuste (Pu7; nõrk positiivne seos 0.21) vastu.
Linnakus vaba aja veetjatel (St3) on pigem suurem huvi matkade (Pu6; keskmine positiivne seos 0.39), spaa või muu lõõgastava tegevuse (Pu1; keskmine positiivne seos 0.37), loominguliste tegevuste (Pu3; keskmine positiivne seos 0.34), kultuurielamuste (Pu7; keskmine positiivne seos 0.32), ekskursioonide (Pu5; nõrl positiivne seos 0.27) ja festivalide (Pu2; nõrk positiivne seos 0.22) vastu.
Kaugtöö tegijatel (St1) on pigem suurem huvi ekskursioonide (Pu5; keskmine positiivne seos 0.37) ja matkade (Pu6; keskmine positiivne seos 0.32) vastu.
Linnaku üritustel osalejad (St4) on pigem rohekm huvitatud matkadest (Pu6; keskmine positiivne seos 0.47) ja võivad olla rohkem huvitatud kultuurielamustest (Pu7; nõrk positiivne seos 0.22).
tee_filtreeritud_korrelatsioonimaatriks(puhketegevused_luhendatud_veergudega_sagedustabel, st_luhendatud_veergudega_sagedustabel, "Puhketegevuste vastu tuntava huvi ja sotsiaalse tervise näitajate\nkorrelatsioonid")
3.3.6.6 Puhketegevuste vastu tuntava huvi ja töötajate vanuse korrelatsioonimaatriks
Mõned vanuserühmad tunnevad teatud puhketegevuste vastu suuremat huvi:
Vanuserühm 18-30 võib tunda suuremat huvi loominguliste tegevuste (Pu3; nõrk positiivne seos 0.23) ja spaa või muu lõõgastava tegevuse (Pu1; nõrk negatiivne seos 0.2) vastu.
Vanuserühm 30-40 tunneb pigem suuremat huvi kultuurielamuste (Pu7; keskmine positiivne seos 0.36) ja matkade (Pu6; keskmine positiivne seos 0.31) ja võib tunda suuremat huvi keha ja vaimu ühendava füüsilise liikumise (Pu4; nõrk positiivne seos 0.28) ja ekskursioonide (Pu5; nõrk positiivne seos 0.28) vastu.
Vanuserühm 50-60 võib tunda suuremat huvi festivalide (Pu2; nõrk positiivne seos 0.23) vastu.
Mõned vanuserühmad tunnevad teatud puhketegevuste vastu väiksemat huvi:
Vanuserühm 18-30 tunneb pigem väiksemat huvi kultuurielamuste (Pu7; keskmine negatiivne seos -0.41) ja matkade (Pu6; keskmine negatiivne seos -0.33) vastu.
Vanuserühm 40-50 tunneb pigem väiksemat huvi festivalide (Pu2; keskmine negatiivne seos -0.34) vastu ja võib tunda väiksemat huvi ka ekskursioonide (Pu5; nõrk negatiivne seos -0.25) ja spaa või muu lõõgastava tegevuse (Pu1; nõrk negatiivne seos -0.24) vastu.
Vanuserühm 50-60 tunneb pigem väiksemat huvi keha ja vaimu ühendava füüsilise liikumise (Pu4; keskmine negatiivne seos -0.39) vastu ja võib tunda väiksemat huvi ka loominguliste tegevuste (Pu3; nõrk negatiivne seos -0.21) vastu.
Vanuserühm 60-70 võib tunda väiksemat huvi matkade (Pu6; nõrk negatiivne seos -0.28) vastu.
tee_filtreeritud_korrelatsioonimaatriks(puhketegevused_luhendatud_veergudega_sagedustabel, tootaja_uldandmed, "Puhketegevustee vastu tuntava huvi ja töötajate vanuse korrelatsioonid")
3.3.6.7 Puhketegevuste vastu tuntava huvi ja ettevõtte andmete korrelatsioonimaatriks
Töötajad kodumaistes ettevõtetes, mikroettevõtetes ja tööstuses, energeetika ja ehituses tunnevad puhketegevuste vastu väiksemat huvi:
Kodumaiste ettevõtete töötajad tunnevad pigem väiksemat huvi spaa või muu lõõgastava tegevuse (Pu1; keskmine negatiivne seos -0.36) vastu ja võivad tunda väiksemat huvi ekskursioonide (Pu5; nõrk negatiivne seos -0.25) ja loominguliste tegevuste (Pu3; nõrk negatiivne seos -0.23) vastu.
Mikroettevõtete töötajad tunnevad pigem väiksemat huvi ekskursioonide (Pu5; keskmine negatiivne seos -0.38) vastu.
Valdkonna “Tööstus, energeetika, ehitus” töötajad tunnevad pigem väiksemat huvi ekskursioonide (Pu5; keskmine negatiivne seos -0.38) vastu ja võivad tunda väiksemat huvi ka matkade (Pu6; nõrk negatiivne seos -0.23) vastu.
Töötajad rahvusvahelistes ettevõtetets, riigiametites ja teeninduses, kaubanduses, transpordis tunnevad suuremat huvi eksursioonide ja matkade vastu:
Rahvusvaheliste ettevõtete töötajad tunnevad pigem suuremat huvi ekskursioonide (Pu5; keskmine positiivne seos 0.32) vastu ja võivad tunda suuremat huvi matkade (Pu6; nõrk positiivne seos 0.29) vastu.
Valdkonna “Riigiteenistus, haldus, sotsiaalsfäär, tervishoid” töötajad tunnevad pigem suuremat huvi matkade (Pu6; keskmine positiivne seos 0.36) ja ekskursioonide (Pu5; keskmine positiivne seos 0.35) vastu.
Valdkonna “Teenindus, kaubandus, transport” töötajad võivad tunda suuremat huvi matkade (Pu6; nõrk positiivne seos 0.21) ja ekskursioonide (Pu5; nõrk positiivne seos 0.21) vastu.
Töötajad rahvusvahelistes ettevõtetetes (nõrk positiivne seos 0.23) ja riigiametites (nõrk positiivne seos 0.25) võivad tunda suuremat huvi spaa või muu lõõgastava tegevuse (Pu1) vastu:
Valdkonna “Haridus, teadus” töötajad võivad tunsa pigem suuremat huvi festivalide (Pu2; keskmine positiivne seos 0.32) vastu ja väiksemat huvi loominguliste tegevuste (Pu3; keskmine negatiivne seos -0.35) vastu ning võivad tunda väiksemat huvi ka matkade (Pu6; nõrk negatiivne seos -0.28) vastu.
Festivalide (Pu2) vastu tunnevad pigem väiksemat huvi rahvusvaheliste ettevõtete töötajd (keskmine negatiivne seos -0.32) ning võivad väiksemat huvi tunda ka valdkondade “Teenindus, kaubandus, transport” (nõrk negatiivne seos -0.29) ja “Pangandus, kindlustus, kinnisvara” (nõrk negatiivne seos -0.28) töötajad.
Väikeste ettevõtete töötajad võivad tunda huvi ekskursioonide (Pu5; nõrk positiivne seos 0.27) vastu ja keskmise suurusega ettevõtete töötajad kultuurielamuste (Pu7; nõrk positiivne seos 0.21) vastu.
tee_filtreeritud_korrelatsioonimaatriks(puhketegevused_luhendatud_veergudega_sagedustabel, ettevotte_uldandmed, "Puhketegevustee vastu tuntava huvi ja ettevõtte andmete korrelatsioonid") + scale_y_discrete(labels=c("Kodumaine ettevõte", "Rahvusvaheline\nettevõte", "Suur ettevõte", "Keskmise suurusega\nettevõte", "Väike ettevõte", "Mikroettevõte", "Pangandus, kindlustus,\nkinnisvara", "Teenindus, kaubandus,\ntransport", "Telekommunikatsioon,\ninfotehnoloogia", "Haridus, teadus", "Tööstus, energeetika,\nehitus", "Riigiteenistus, haldus,\nsotsiaalsfäär, tervishoid")) + theme(axis.text.y = element_text(size = rel(1)), axis.text.x = element_text(size = rel(1)))
3.3.7 Toitlustuse aspektide vastu tuntava huvi korrelatsioonid
3.3.7.1 Toitlustuse aspektide vastu tuntav huvi
Kõige tähtsamad aspektid toitlustuse juures on maitseelamused ja tervislike valikute olemasolu. Mõnevõrra tähtsaks peetakse ka supertoite ja vaimset jõudlust toetavaid toite ning mahedat ja kohalikku toitu.
# Totilustuse aspektide tähtsuse põhjal sagedustabeli tegemine
list_toitlustus <- list("Palun hinda, kui tähtsad on sinu jaoks toitlustuse juures järgmised aspektid [Ei ole tähtis]",
"Palun hinda, kui tähtsad on sinu jaoks toitlustuse juures järgmised aspektid [Mõnevõrra tähtis]",
"Palun hinda, kui tähtsad on sinu jaoks toitlustuse juures järgmised aspektid [Väga tähtis]")
# Puhketegevuste vastu tuntava huvi põhjal sagedustabeli tegemine
toitlustus_lai_sagedustabel <- tee_skalaarkysimuste_lai_sagedustabel(list_toitlustus, ",\\s*(?=[A-ZÄÖÜ])|,(?=[A-ZÄÖÜ])")
toitlustus_pikk_sagedustabel <- tee_skalaarkysimuste_pikk_sagedustabel(toitlustus_lai_sagedustabel[[1]], "Ajatempel")
toitlustus_sagedustabel_summadega <- loenda_pika_sagedustabeli_veerge(toitlustus_pikk_sagedustabel, toitlustus_lai_sagedustabel[[2]])
toitlustus_sagedustabel_summadega[15, 3] <- toitlustus_sagedustabel_summadega[15, 3] + 1 # 1 muu vastus
# Joonise tegemine
joonis(toitlustus_sagedustabel_summadega,
"Toitlustuse aspektid",
"Toitlustuse aspektide tähtsus",
NULL,
y_veerg = "n") 
\(~\)
\(~\)
3.3.7.2 Toitlustuse aspektide vastu tuntava huvi korrelatsioonimaatriks
Eritoidu (To1) olemasolust huvitujad tundsid pigem suuremat huvi ka mahedast ja kohalikust toidust (To4; keskmine positiivne seos 0.53), supertoitudest ja vaimset jõudlust toetavast toidust (To3; keskmine positiivne seos 0.46) ja tervislikest valikutest (To5; keskmine positiivne seos 0.44).
Supertoitudest ja vaimset jõudlust toetavast toidust (To3) huvitujad tundsid pigem huvi ka mahedast ja kohalikust toidust (To4; keskmine positiivne seos 0.35) ja tervislikest valikutest (To5; keskmine positiivne seos 0.35) ning võisid huvituda ka maitseelamustest (To2; nõrk positiivne seos 0.26).
Mahedast ja kohalikust toidust (To4) huvitujad huvitusid suurema tõenäosusega pigem ka tervislikest valikutest (To5; keskmine positiivne seos 0.64) ja võisid pigem huvituda ka supertoitudest ja vaimset jõudlust toetavast toidust (To3; keskmine positiivne seos 0.35).
# Skalaarvastused asendatakse numbritega
toitlustus_numbritena <- asenda_skalaartunnused_numbritega(toitlustus_lai_sagedustabel[[1]], # df vastustega
toitlustus_lai_sagedustabel[[2]]) # skalaarvastused
# Luuakse lühendatud veerunimedega sagedustabel
toitlustus_luhendatud_veergudega_sagedustabel <- luhenda_sagedustabeli_veerunimed(toitlustus_numbritena,
"To")[[1]]
# Lühendatud veerunimedega sagedustabeli põhjal tehakse korrelatsioonitabel
toitlustus_korrelatsioonitabel <- tee_korrelatsioonitabel(toitlustus_luhendatud_veergudega_sagedustabel)
# Korrelatsioonimaatriksi tegemine
tee_korrelatsioonimaatriks(toitlustus_korrelatsioonitabel, # Korrelatsioonitabel
"Toitlustuse aspektide vastu tuntava huvi korrelatsioonid", # Joonise pealkiri
luhenda_sagedustabeli_veerunimed(toitlustus_numbritena,
"To")[[2]]) # Lühendatud veerunimede ja neile vastavate väärtuste vektor
3.3.7.3 Toitlustuse aspektide vastu tuntava huvi ja füüsilise tervise näitajate korrelatsioonimaatriks
Posiitvsete füüsilise tevrise näitajatega töötajaid huvitavad toitlustuse aspektid vähem:
Aktiivsed liikujad (Ft3) on pigem rohkem huvitatud maitseelamustest (To2; keskmine positiivne seos 0.38) ning supertoitudest ja vaimset jõudlust toetavast toidust (To3; keskmine positiivne seos 0.32).
Jalgsi, jalgratta või muu kergliikuriga liikujad (Ft1) võivad olla rohkem huvitatud tervislikest valikutest (To5; nõrk positiivne seos 0.21) ja vähem supertoitudest ja vaimset jõudlust toetavast toidust (To3; nõrk negatiivne seos -0.22)
Negatiivsete füüsilise tevrise näitajatega töötajaid huvitavad toitlustuse aspektid vähem:
Toidukordade vahel näksijad (Ft5) on pigem vähem huvitatud eritoidu (To1; keskmine positiivnne seos 0.33) olemasolust.
Rohkem kui 5 tundi päevas ekraani ees olijad (Ft7) võivad olla vähem huvitatud mahedast ja kohalikust toidust (To4; nõrk negatiivne seos -0.26) ja tervislikest valikutest (To5; nõrk negatiivne seos -0.26).
Tervisekaebustega (Ft2) töötajad võivad olla vähem huvitatud tervislikest valikutest (To5; nõrk negatiivne seos -0.24).
tee_filtreeritud_korrelatsioonimaatriks(toitlustus_luhendatud_veergudega_sagedustabel, ft_luhendatud_veergudega_sagedustabel, "Toitlustuse aspektide vastu tuntava huvi ja füüsilise tervise näitajate\nkorrelatsioonid")
3.3.7.4 Toitlustuse aspektide vastu tuntava huvi ja vaimse tervise näitajate korrelatsioonimaatriks
Hooseisund võib toitumisvalikuid negatiivselt mõjutada: Hooseisundis töötajad (Vt5) võivad olla vähem huvitatud mahedast ja kohalikust toidust (To4; nõrk negatiivne seos -0.26).
Enesetäiendamistegevustega (Vt4) tegelejad võivad olla rohkem huvitatud tervislikest valikutest (To5; nõrk positiivne seos 0.25) ja eritoidu (To1; nõrk positiivne seos 0.2) olemasolust.
Negatiivsed vaimse tervise näitajad suurendavad huvi tervist toetava toitumise vastu:
Ületundide tegijad (Vt2) võivad olla rohkem huvitatud eritoidu (To1; nõrk positiivne seos 0.21) olemasolust ning mahedast ja kohalikust toidust (To4; nõrk positiivne seos 0.21).
Tööstressi kogejad (Vt2) võivad olla rohkem huvitatud maitseelamustest (To2; nõrk positiivne seos 0.28), supertoitudest ja vaimset jõudlust toetavast toidust (To3; nõrk positiivne seos 0.28) ja eritoidu (To1; nõrk positiivne seos 0.24) olemasolust.
Ärevuse või depressiooni sümptomite kogejad (Vt3) on pigem rohkem huvitatud supertoitudest ja vaimset jõudlust toetavast toidust (To3; keskmine positiivne seos 0.4) ja võivad olla rohkem huvitatud eritoidu (To1; nõrk positiivne seos 0.25) olemasolust.
tee_filtreeritud_korrelatsioonimaatriks(toitlustus_luhendatud_veergudega_sagedustabel, vt_luhendatud_veergudega_sagedustabel, "Toitlustuse aspektide vastu tuntava huvi ja vaimse tervise näitajate\nkorrelatsioonid")
3.3.7.5 Toitlustuse aspektide vastu tuntava huvi ja sotsiaalse tervise näitajate korrelatsioonimaatriks
Töökaaslastega suhtlejatel (St2) on pigem rohkem huvitatud tervislikest valikutest (To5; keskmine positiivne seos 0.31) ja võivad olla rohkem huvitatud maitseelamustest (To2; nõrk positiivne seos 0.28) ning mahedast ja kohalikust toidust (To4; nõrk positiivne seos 0.21).
Linnakus vaba aja veetjatel (St3) on pigem rohkem huvitatud eritoidu (To1; keskmine positiivne seos 0.31) olemasolust ja võivad olla rohkem huvitatud supertoitudest ja vaimset jõudlust toetavatest toitudest (To3; nõrk positiivne seos 0.24).
Linnaku üritustel osalejad (St4) võivad olla rohkem huvitatud eritoidu (To1; nõrk positiivne seos 0.2) olemasolust.
Kaugtöö tegijad (St1) võivad olla vähem huvitatud tervislikest valikutest (To5; nõrk negatiivne seos -0.21).
tee_filtreeritud_korrelatsioonimaatriks(toitlustus_luhendatud_veergudega_sagedustabel, st_luhendatud_veergudega_sagedustabel, "Toitlustuse aspektide vastu tuntava huvi ja sotsiaalse tervise näitajate\nkorrelatsioonid")
3.3.7.6 Toitlustuse aspektide vastu tuntava huvi ja töötajate vanuse korrelatsioonimaatriks
Vanuserühm 30-50 tunneb toituliustuse aspektide vastu suuremat huvi:
Vanuserühm 30-40 võib olla rohkem huvitatud eritoidu (To1; nõrk positiivne seos 0.2) olemasolust.
Vanuserühm 40-50 võib olla rohkem huvitatud maitseelamustest (To2; nõrk positiivne seos 0.29), mahedast ja kohalikust toidust (To4; nõrk positiivne seos 0.21) ning tervislikest valikutest (To5; nõrk positiivne seos 0.21).
Vanuserühm 50-70 tunneb toitlustuse aspektide vastu väiksemat huvi:
Vanuserühm 50-60 võib olla vähem huvitatud maitseelamustest (To2; nõrk negatiivne seos -0.28).
Vanuserühm 60-70 võib olla vähem huvitatud supertoitudest ja vaimset jõudlust toetavatest toitudest (To1; nõrk negatiivne seos -0.26).
tee_filtreeritud_korrelatsioonimaatriks(toitlustus_luhendatud_veergudega_sagedustabel, tootaja_uldandmed, "Toitlustuse aspektide vastu tuntava huvi ja töötajate vanuse korrelatsioonid")
3.3.7.7 Toitlustuse aspektide vastu tuntava huvi ja ettevõtte andmete korrelatsioonimaatriks
Rahvusvaheliste ettevõtete töötajad huvituvad pigem rohkem mahedast ja kohalikust toidust (To4; keskmine positiivne seos 0.4) ja võivad rohkem huvituda eritoidu (To1; nõrk positiivne seos 0.2) olemasolust.
Mikroettevõtete, väiksete ja keskmise suurusega ettevõtete töötajad ei huvitu väga toitlustuse aspektidest:
Mikroettevõtete töötajad võivad rohkem huvituda supertoitudest ja vaimset jõudlust toetavast toidust (To3; nõrk positiivne seos 0.22), huvituvad pigem vähem mahedast ja kohalikust toidust (To4; keskmine negatiivne seos -0.39) ja võivad vähem huvituda tervislikest valikutest (To5; nõrk negatiivne seos -0.25) ja eritoidu (To1; nõrk negatiivne seos -0.2) olemasolust.
Väikeste ettevõtete töötajad võivad vähem huvituda maitseelamustest (To2; nõrk negatiivne seos -0.23) ja keskmise suurusega ettevõtete töötajad eritoidu (To1; nõrk negatiivne seos -0.21) olemasolust.
Valdkonna “Tööstus, energeetika, ehitus” töötajad võivad vähem huvituda tervislikest valikutest (To5; nõrk negatiivne seos -0.24), mahedast ja kohalikust toidust (To4; nõrk negatiivne seos -0.21) ja eritoidu (To1; nõrk negatiivne seos -0.2) olemasolust.
Väiksem huvi maitseelamuste (To2; nõrk negatiivne seos -0.27) vastu on valdkonna “Pangandus, kindlustus, kinnisvara” töötajatel ja maheda ja kohaliku toidu (To4; nõrk negatiivne seos -0.27) vastu valdkonna “Telekommunikatsioon, infotehnoloogia” töötajatel.
Tervislikest valikutest (To5) võivad rohkem huvituda valdkondade “Riigiteenistus, haldus, sotsiaalsfäär, tervishoid” (nõrk positiivne seos 0.28) ja “Pangandus, kindlustus, kinnisvara” (nõrk positiivne seos 0.23) töötajad.
Valdkonna “Teenindus, kaubandus, transport” töötajad võivad rohkem huvituda supertoitudest ja vaimset jõudlust toetavast toidust (To3; nõrk positiivne seos 0.27) ja eritoidu (To1; nõrk positiivne seos 0.26) olemasolust.
tee_filtreeritud_korrelatsioonimaatriks(toitlustus_luhendatud_veergudega_sagedustabel, ettevotte_uldandmed, "Toitlustuse aspektide vastu tuntava huvi ja ettevõtte andmete korrelatsioonid") + scale_y_discrete(labels=c("Kodumaine ettevõte", "Rahvusvaheline\nettevõte", "Suur ettevõte", "Keskmise suurusega\nettevõte", "Väike ettevõte", "Mikroettevõte", "Pangandus, kindlustus,\nkinnisvara", "Teenindus, kaubandus,\ntransport", "Telekommunikatsioon,\ninfotehnoloogia", "Haridus, teadus", "Tööstus, energeetika,\nehitus", "Riigiteenistus, haldus,\nsotsiaalsfäär, tervishoid")) + theme(axis.text.y = element_text(size = rel(1)), axis.text.x = element_text(size = rel(1)))
\(~\)
4. Olulisemad järeldused ärimudeli kohta
\(~\)
Viisin hüpoteeside tesimiseks läbi küsitluse ja analüüsiisn selle tulemusi. Olemasolevate tulemuste põhjal võib järeldada, et küsitluses osalejad peavad üldiselt tööritriidil osalemist töövõimele ja stressitasemele positiivseks. Samuti ilmnes, et erinevate tervisenäitajatega töötajad, erinevad vanuserühmad ja erinevate valdkondade töötajad huvituvad erinevatest asjadest. Seetõttu on vaja tunnustega arvestades luua erinevad lähenemised. Sihtgruppi kuuluvad 25-49 aastased äri ja looeminimesed ning hüpotees leidis kinnitust, kuid sihtrguppi võiks laiendada, et teenust rohkematele iniemstele pakkuda. Minimaalselt elujõulist toodet polnud aja ja vajaliku informatsiooni puudumise tõttu võimalik arendada, mistõttu oli hüpoteeside kontrollimine raskem. Näidismüüki polnud minimaalselt elujõulise toote puudumise tõttu võimalik korraldada, mistõttu tuli sihtgrupi valmidust osalustasu maksta kontrollida küsitluse teel ning ilmnes, et osalustasu on tõenäoliselt liiga suur. Sellest lähtuvalt tuleb korralduskulusid vähendada ja äriplaani muuta. Kavntitatiivne andmeanalüüs näitas, et osalejate profiilid mõjutavad sisu ja selle vastu tuntavat huvi, millega tuleb korraldamisel ja edasiste plaanide tegemisel kindlasti arvestada.
5. Edasine tegevuskava
Edasine tegevuskava koosneb järgmistest sammudest:
- Tulemuste põhjal äriplaani kohandamine
- Kohandatud äriplaani elujõulisuse analüüs
- Minimaalselt elujõulise toote arendamine
- Näidismüügi korraldamine
Kokkuvõte
Hüpoteeside testimiseks läbiviidava küsitluse koostamine ja tulemuste analüüsimine andsid mulle suure õppetunni. Töö osutus oodatust oluliselt mahukamaks, mistõttu ei olnud mul võimalik algeslt koostatud ajakavas püsida ja tegevused jäid ainult teoreetilisele tasemele. Sellest olenemata sain parema ülevaate päriselulisest sihtrühmast, nende tervisenäitajatest ja huvidest ja palju kasulikke oskusi, mida edaspidi andmeanalüüsis kasutada. Küsitluse analüüs andis mõista, et äriplaaniga jätkamine võib olla mõistlik, kuid seda tuleb kohandada ja seejärel lõplik otsus teha.